Postimees, 19. august 2016
Eestis pole seniajani jõutud põhjalike uuringuteni erinevate rahvaliikumiste ja institutsioonide ning ajaloosündmuste rolli kohta Eesti iseseisvuse taastamisel. Jätkuvad erinevate poliitiliste ringkondade ja ka ajalooteadlaste vaidlused nendes küsimustes. Teatud fakte on tõlgendatud ühekülgselt, vahel pole piisavalt infot. Vaieldamatu tõsiasi on, et taasisesesisvumisse panustasid poliitilised dissidendid, läände põgenenud, loomeliidud, roheline liikumine, muinsuskaitse seltsid, töökollektiivide liidud, rahvarinne, kodanike komiteed, Balti kett, öölaulupeod ning paljud teised organisatsioonid, liikumised ja rahvaüritused. Kuid otsustavaks said ikkagi valitud formaalsed poliitilised institutsioonid.
25 aastat tagasi oli Eestis selline erakordne aeg, mil poliitikaga tegelejad võisid olla valitud korraga kolme erineva riigi (Eesti Vabariik õigusliku järjapidavuse alusel, Eesti NSV ja Nõukogude Liit) rahva esinduskogude liikmeteks. Selliseid inimesi polnud küll palju – kokku kümmekond. Kuid just nendel oli võimalus reaalselt võrrelda ja tagantjärele hinnata erinevate rahvaesinduskogude panust ja rolli iseseisvuse taastamisel.
Väga paljudel on kujunenud arvamus, et Eesti taasisesesvumisprotsessi otsustav pöördepunkt sai võimalikuks eelkõige tänu Eestist valitud saadikute tööle Moskvas. Seda arvamust püüab kinnitada kirjastuse Argo vastilmunud raamat „Eesti iseseisvus võideti Moskvas”, mille autoriteks on endised Eestist valitud NSVL Rahvasaadikute Kongressi viimase koosseisu liikmed. Raamatu eesmärgiks on püüda avada NSVL Rahvasaadikute Kongressi tähtsus nõukogude impeeriumi lagunemises ja Eesti taasiseseisvumises. Raamatu autorite hulgas on Vaino Väljas, Arnold Rüütel, Siim Kallas, Marju Lauristin ja paljud teised Eesti iseseisvuse taastamise võtmeisikud. Tõdetakse, et ilma kongressi otsusteta võinuks too impeerium tänaseni veel mingil kujul alles olla ning ka Balti riikide vabanemine võinuks toimuda palju pikemate ja piinarikkamate protseduuridega. Raamatu eessõnas kirjutab Jüri Kraft, et ekslik on arvata, „et saime priiks lihtsalt tänu oma vabadusjanu üldrahvalikule demonstreerimisele, rahvusvahelise õiguse võidutsemisele ja Moskvale avaldatud rahvusvahelisele survele”.
Nii nagu Eesti iseseisvuse sünnitunnistuseks peetakse Tartu rahu sõlmimist 2. veebruaril 1920, nii tuleks taasiseseisvumise sünnitunnistuseks pidada NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi 24. detsembri 1989. a otsust poliitilisest ja õiguslikust hinnangust Nõukogude-Saksa 1939. aasta mittekallaletungilepingule. Selle otsusega tunnistas Kongress Molotovi-Ribbentropi pakti (MRP) salaprotokollid juriidiliselt alusetuks ja allakirjutamise momendist kehtetuks. Selle otsuse poolt hääletas 1948-st kongressil viibinud saadikust 1432, vastu oli 252 ja erapooletuid 264. Ajalooline dokument kannab NSV Liidu Ülemnõukogu esimehe M. Gorbatšovi allkirja. Sellest dokumendist sai mitte üksnes Balti riikide isesesisvuse taastamise õiguslik alus, vaid algas ka NSVL-i stalinlikust välispoliitikast lahtiütlemise ja kogu nõukogude impeeriumi lagunemise protsess. Selle dokumendi peaarhitektideks olid Eesti poolt akadeemik Endel Lippmaa ja Moskva poolt NLKP keskkomitee sekretär, ajaloodoktor Aleksandr Jakovlev (MRP komisjoni esimees). A. Jakovlev rõhutas oma ettekannetes, et NSV Liidu suhted Eesti, Läti ja Leeduga olid reguleeritud lepingute süsteemiga, vastavalt 1920. aasta rahulepingutele ning hilisematele mittekallaletungilepingutele, millede kohaselt olid lepingute osalised kohustatud kõigil asjaoludel vastastikku austama üksteise suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja puutumatust. Stalini ja Hitleri dokumentaalselt tõendatud salakokkulepete avalikustamine ja hukkamõistmine aitavad kaasa selleks, et Nõukogude Liidus kinnistuks uus poliitiline mõtlemine ja ajalooline õiglus.
Hiljem, ühel Roomas 1999. aastal toimunud teaduskonverentsil oli mul võimalus kohtuda Aleksandr Jakovleviga ning küsida MRP Komisjoni töö ja 24. detsembri 1989. a. otsuse kohta. Ta oli veendunud, et Rahvasaadikute Kongressi valdav enamus ja ka NLKP juhtkond ei saanud aru, mis MRP otsusega hakkab riigis muutuma. Tõe avalikustamine, ajaloolise ülekohtu heastamine ning rahva tahte järgimine tundusid siis olevat ühiskonna uuendamise loomulikud osad. Edasine sündmuste käik aga näitas, et too jõululaupäev Kremlis kujunes pööripäevaks kogu Nõukogude Liidus, millest alates polnud enam küsimust selles, kas Balti riikide isesesisvus taastatakse, vaid selles, kunas see juhtub. Kõige tähtsam oli aga see, et ta vastas kindla „ei” küsimusele, kas ta kahetseb oma võitlust MRP otsuse vastuvõtmise eest. Ta kahetses hoopis seda, et ei suutnud vältida Jeltsini ja Gorbatšovi võimuvõitlust ja ühendada Venemaa edumeelsed jõud kavandatud muudatuste kiiremaks elluviimiseks. Uuendusmeelsete jõudude killustatus viis lõpuks hoopis ebaõnnestunud putšikatse ja Nõukogude Liidu lagunemiseni.
Kui Eesti peaks Venemaalt otsima ja tunnustama inimest, kes eeskätt aitas kaasa Eesti taasisesesisvumisele, siis oleks selleks kõigepealt Aleksandr Jakovlev.
Olen veendunud, et Tartu rahuleping ja Molotovi-Ribbentropi salatehingu avalikustamine ning kehtetuks tunnistamine on olnud kaks läbi aegade Eesti poliitika suurimat võitu rahvusvahelisel tasandil, mis andsid õigusliku aluse Eesti riigi tunnustamiseks ja taastunnustamiseks kõigepealt Venemaa ja seejärel ka teiste maailma riikide poolt. Olgu selle kinnituseks lisatud veel ka see fakt, et kui Vene föderatsiooni Ülemnõukogu ajaloolisel istungil 21. augustil luges Jeltsin ette ka valiku välismaalt saabunud vastukajasid putšile, nende hulgas lühendatult ka Eesti iseseisvusotsuse, tegi ta samas koheselt otsuse Eesti iseseisvuse tunnustamiseks ning andis korralduse Venemaa Välisministeeriumile vormistama sellekohased ametlikud dokumendid. Venemaa tunnustaski Eesti taasisesesivumist esimese suurriigina. Alles peale seda hakkasid ka teised suurriigid seda tegema. Seega taasiseseisvuse olulised alused ja selle tunnustamine tõepoolet võideti Moskas.
Autor on olnud Eesti Kongressi, Eesti Komitee, ENSV Ülemnõukogu, NSVL Rahvasaadikute Kongressi, Eesti Põhiseaduse Assamblee ja Riigikogu liige