Postimees, 23. september 2016
Ivar Raig, majandusdoktor, Eesti Põhiseaduse Assamblee liige
Juba siis, kui Eesti Vabariigi presidendi valimiste kampaania kevadel algas, kerkis vajadus muuta valimiste korda. Mäletatavasti algatas vajaliku debati Siim Kallas, kes lülitus sellesse protsessi omaalgatuslikult ning kutsus kõiki teisi kandidaate väitlusele. Teda toetasid nii ajakirjanikud-kolumnistid kui ka suur osa poliitikutest.
Ma ei tea kedagi, kelle meelest poleks vaja muuta praegu kehtivat seadusesätet, mis kehtestab presidendi ametlike kandidaatide esitamise võimaluse vaid kaks kuni neli päeva enne valimisi Riigikogus ning ka valimiskogus. Samas ei ole kuulda olnud, et möödunud nelja kuu jooksul oleks esitatud konkreetseid ettepanekuid EV Presidendi valimise seaduse muutmiseks. Riigikogus oleks ju saanud EV Presidendi valimiste seaduse uue redaktsiooni võtta vastu veel enne suvevaheajale minekut. Küll aga on kõlanud argument, et ei ole kombeks mängu käigus reegleid muuta. Õige, kuid vaid käesolevate valimiste suhtes. Tegelikult võinuksid valimiskomisjon ja Riigikogu ikka vajalike muudatustega tegeleda küll, mõistagi klausliga, et presidendi valimiste seaduse uus redaktsioon jõustuks alates järgmiste valimiste välja väljakuulutamisest.
Praegu on jäänud mulje, et presidendi valimiste korraga tegelemiseks polnud Riigikogul kas poliitilist tahet või suvel viitsimist. Selliselt võime ka edaspidi sattuda piinlikku olukorda, et meedias ja debattides esinevad presidendikandidaatide kandidaadid ning iga erakond teeb kogu rahva presidendi otsimise asemel eelkõige oma erakonna ja selle kandidaadi kampaaniat.
Presidendi valimise korra muutmise ettepanekuni jõudis lõpuks presidendi institutsioon ise, kuigi mitte seadusliku initsiatiiviga. President T.-H. Ilves puudutas seda teemat oma traditsioonilises kõnes parlamendi uue hooaja avaistungil. Ta juhtis riigikogu liikmete ja avalikkuse tähelepanu sellele, et presidendivalimisi ei tohiks erakonnad kasutada valitsuskoalitsiooni, endi ja päevapoliitika huvides. Seda on mõistagi väga raske saavutada. Mäletatavasti juba Põhiseaduse Assamblee ei suutnud presidendivalimiste korra sätestamisel seda vältida. ETV foorumi saates andis vabaerakonna liige A. Talvik teada, et nendel on siiski valmimas eelnõu presidendi valimiste korra muutmiseks.
Eesti Vabariigi Põhiseaduse mõtte kohaselt peaks EV presidendi valimise seadus tagama, et Riigikogu või valimiskogu saaksid oma liikmete vahel sõlmida avaliku kokkuleppe uue riigipea valiku suhtes. Seekordsetel valimistel Riigikogus takerduti aga erakondlikku poliitikasse eriti sügavalt. Presidendi valimiste kolme vooruga Riigikogus jäädi valimistulemusest väga kaugele. Vaid sotsiaaldemokraatlik erakond oli piisavalt koostöövalmis selleks, et president saaks valitud Riigikogus. Paraku Presidendi valimiste senine kord ei sisalda stiimuleid või mehhanismi, mis sunniks erakondi tegema tihedamat koostööd Riigikogus. Sama võib korduda ka valijameeste kogus, kus teises hääletusvoorus võivad paljud valijamehed, kes näiteks said mandaadi hääletada vaid ühe kindla kandidaadi poolt, jätta hääletussedeli tühjaks või rikkuda see muul moel. Sellepärast on vaja presidendi valimiste seadust kindlasti muuta eelkõige just selle koha pealt, võttes arvesse kõigi eelmiste ja eriti viimaste valimiste kogemused.
Esiteks on vaja muuta EV Presidendi valimiste seaduse paragrahvi 15 lõiget 3, mis sätestab kandidaatide ülesseadmist ja registreerimist esimeseks hääletusvooruks. Selle asemel, et kandidaatide registreerimiseks esitamine „algab neljandal päeval kell 9.00 ja lõpeb teisel päeval kell 18.00 enne esimest hääletusvooru päeva” võiks sätestada, et kandidaatide registreerimine algab 90 päeva ja lõpeb 60 päeva enne Riigikogus esimese hääletuse päeva. See aeg peaks olema piisav vajalike debattide ja kampaaniate läbiviimiseks. Kandidaatide ülesseadmine valijameeste poolt võiks lõppema aga vähemalt 7 päeva enne hääletamist valimiskogus.
Kui valimiskogus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust ehk valimiskogu liikmete enamuse hääli (sel korral 168 häält), korraldatakse Vabariigi Presidendi erakorraline valimine Riigikogus 14 päeva jooksul, arvates päevast, mil Vabariigi President jäi valimiskogus valimata. Kui selline olukord peaks tõesti juhtuma, siis oldaks absurdses olukorras, kus presidendivalimised algavad uuesti samadel seni kehtivatel tingimustel ning teoreetiliselt ei lõpe need valimised kunagi, sest Riigikogu võib presidendi valimised saata valijameestele ja valijamehed Riigikogusse tagasi lõpmata palju kordi.
Sellise olukorra lõpetamiseks on vähemalt kaks võimalust. Esiteks sätestada, et kui presidendi erakorralistel valimistel Riigikogus ei õnnestu presidenti valida, siis Riigikogu läheb laiali. Teise, lihtsama lahendusena võiks kehtestada, nagu pakkus Riigikogus ka T.-H- Ilves, et valimiskogu teises hääletusvoorus osutub valituks see kandidaat, kelle poolt hääletab rohkem valijamehi. Sellisel juhul väheneb valimiskogus mäng tühjade ja rikutud sedelitega ning teine voor lõppeks igal juhul riigipea valimisega.
Usun, et kui mitte vabaerakond koos mõnede teiste erakondade saadikutega, siis vähemalt Riigikogu juhatus või isegi uus president algatab Vabariigi Presidendi valimiste seaduse muutmise eelnõu. Kui selle seaduseelnõu menetlemise käigus peaks jõutama vajaduseni, et muuta on vaja ka põhiseadust, siis vastavalt tuleb käivitada ka põhiseaduse muutmine, mis võtab mõistagi palju rohkem aega kui presidendi valimiskorda muutva seaduse vastuvõtmine, sest siis tuleksid lauale ka mitmed teised põhiseaduse muutmise ettepanekud, mis seostuvad muuhulgas haldusreformiga, millel on otsene seos ka presidendi valimistega selle kaudu, et omavalitsuste arvu kahanemisega muutub valimiskogu suurus oluliselt väiksemaks ning seal kasvab erakondade ja Riigikogu mõju.
Sellepärast muutub üha aktuaalsemaks riigipea otsevalimiste teema, mis omakorda eeldab valijate suuremat teadlikkust ja poliitilist küpsust, mis kahtlemata on viimase 25 aastaga palju kasvanud.
Kehtiva EV Põhiseaduse järgi on Eesti presidendil isegi rohkem õigusi, kui mitmes teises Euroopa parlamentaarse demokraatiaga riigis, kus riigipea valitakse otse.
Vabariigi Presidendi valimiste uus kord võiks olla üheks riigireformi elemendiks, mis aitab luua mehhanismi, kuidas senistest paremini ärgitada erinevate erakondade juhte, ministreid ja teiste põhiseaduslike institutsioonide juhte ühistööle Eesti hüvanguks. Samas ei tohi riigipea riiki juhtiva eliidi, äri- ja ettevõtjate huve seada kõrgemale kodanike huvidest, sest Eesti riigi lõid selle kodanikud ja elanikud, mitte erakonnad ja erafirmad. Ainult nii võib riigipeast saada tunnustatud ja hinnatud president.
Uus president ei peaks aitama kaasa mitte ainult Eesti riigireformile. Ta võiks panustada Eesti EL-i eesistumise ajal ka kogu Euroopa Liidu reformimisse, pakkudes välja uusi poliitikaid, et kiiremini ületada vanas Euroopas kestvat majandus- ja finantskriisi ning kasvavat rändesurvet.