Peale kohalike omavalitsuste valimisi ning seoses haldusterritoriaalse reformiga on peaaegu kõigi linnade ja valdade juhtide palkasid oluliselt muudetud tõstmise suunas. Vabadus igas omavalitsuses kehtestada oma juhtidele ise palgad on hea ja õige ning kooskõlas demokraatlike ühiskondade normidega, kuid ära ei tohiks unustada ka tõsiasja, et selle vabadusega koos tuleb silmas pidada ka vastutust kehtestatud palkade põhjendamise ja eelarveliste vahendite ratsionaalse kasutamise eest. Valijatele kui vallajuhtide tööandjatele peavad olema esitatud selged põhjendused, miks kavatsetakse palka tõsta, mis palgatõusuga peaks kaasnema
Mitmetes omavalitsustes on poliitikute palkasid, töötasusid ja hüvitisi tõstetud järsult, isegi kordades ning see on esile kutsunud meedias terava kriitika. Näiteks Postimehe kolumnist Ahto Lobjakas portreteerib Eesti poliitikuid kui ahneid ja argasid. Ahneteks sellepärast, et palgatõus motiveerib neid rohkem kui miski muu ning argadeks seetõttu, et palgatõusu püütakse peita teiste selja taha, seostades seda miinimumpalga, pensionide, kohtunike palkade või teiste omavalitsuste juhtide palgatõusude taha. Tartu linnapea Urmas Klaasi 36-protsendiline palgatõus, mida otsustati volikogus väidetavalt hetkeemotsiooni ajel, leidis koha isegi Mart Juure pilauudiste rubriigis.
Uskusin, et Saku vallavolikogu liikmed ei soovi s anda põhjust halvustavaks kritiseerimiseks. Kuid ometi just nii juhtus ning 21. detsembril tõsteti volikogu esimehe töötasu peaaegu kahekordseks ja vallavanema palka kolmandiku võrra, kusjuures ilma ühegi põhjenduseta.
Palga ja eelarve küsimusi ei saa otsustada emotsiooni, ühe või teise mõjuka poliitiku või isegi grupi soovi kohaselt, vaid põhjaliku kalkulatsiooni ja arutelu tulemusena. Silmas tuleb pidada ka palgaotsuste eetilisi ja moraalseid aspekte, tippjuhtide palkade suuruse mõju nii vallavolikogu kui terviku ja vallavalitsuse kui kollektiivi tegevusele. Tuleb arvestada, et osades omavalitsustes tõsteti palkasid liitmiste, elanike arvu ja eelarve hüppelise tõusu põhjendusel. Kuid Sakus vallas ei saanud nende argumentidega arvestada. Sakus toimub teistsugune reform. Valla ametnikukeskne juhtimine asendatakse poliitikutekeskse juhtimise mudeliga. See üleminek vajab mitmekülgset kaalumist ja põhjalikku argumenteerimist. Vaid sel juhul tõuseb sellest kasu kogu Saku valla elanikkonnale.
Vähetähtsaks ei saa pidada ka otsuste ettevalmistamise korda ja korraldust. Alustada tuleks sellest, et demokraatlikus ühiskonnas on normiks (see on sätestatud ka Eesti korruptsioonivastases seaduses), et ametiisikud ei tee otsuseid iseenda palkade ja töötasude kohta. Neile kehtivad nn toimingupiirangud. Selle seaduse 11. paragrahvi 5. lõikes on isegi kirjas, et „Avalikku ülesannet täitev asutus peab oma töö korraldamisel tagama, et ametiisik ei oleks kohustatud tegema otsust või toimingut iseenda või temaga seotud isiku suhtes. Kui asutus jätab selle kohustuse täitmata (nagu see on juhtunud paljudes omavalitsustes, sealhulgas Sakus), ei vabasta see asjaolu ametiisikut kohustusest järgida toimingupiiranguid.“.
Paraku ei suutnud volikogu seda seadusesätet järgida ning otsused vallavanema ja abivallavanema töötasude kohta võeti vastu eirates toimingupiirangu nõuet.
Valitud poliitikute (sealhulgas vallavanema, volikogu esimehe, tema asetäitja, komisjonide esimeeste ja nende asetäitjate, abivallavanema ja valitsuse liikmete ) palkade, töötasude ja hüvituste küsimuse terviklahendi oleks pidanud vastu võtma juba eelmine volikogu või pidanuks seda tegema enne ametiisikute valimisi volikogus. Näiteks Riigikogus kehtestab palgad selle eelmine koosseis. Veelgi demokratlikum, kuid oluliselt kallim ja ajaliselt kestvam oleks selle töö sisse ostmine mõne avalike teenuste konsultatsioonibüroo vastavatelt ekspertidelt.
Nüüd tuleks aga mõelda sellele, et vähemalt edaspidiseks tuleks välja töötada valla juhtide põhjendatud ja õiglane palga-, töötasu- ja hüvitiste põhjendatud süsteem ning sätestada vajalikud muutused Saku valla põhimääruses ja teistes valla volikogu ning vallavalitsuse normatiivaktides. Näiteks Kiili vallas on kõigi poliitiliste juhtide töötasud seotud vallavanema palgaga, ulatudes teatud protsendini vallavanema brutopalgast sarnaselt avalike teenistujate ametipalkade süsteemiga ministeeriumides.
Palkade korrigeerimine vastavalt ostujõu muutumisele on loomulik. Saku valla ametnike palgad on paljudel viimastel aastatel tõusnud keskeltläbi 5 % aastas. Ka poliitikute palkade kasvuks tuleb välja mõelda süsteem, sidudes selle näiteks kas elanike arvu kasvuga vallas, valla põhitegevuse kulude või tulude muutusega või mõne muu objektiivselt mõõdetava ja arusaadava näitajaga. On vaja sellist palgasüsteemi, mis annaks tunde, et kõik vallavolikogu liikmed ja vallavalitsuse töötajad on ühes paadis, kus pole vaid üksikud kõrgepalgalised eessõudjad-töötajad, vaid on väga palju hästi motiveeritud töötajaid.
Kujunenud olukorrast hoolimata usun, et Saku valla uued juhid suudavad terve valla heaolu suurendada ning mõtlevad välja kuidas selleks kaasata nii volikogu poliitikud kui ka vallavalitsuse ametnikud.
Sakus, 22. detsembril 2017