Külastasin Saku valla Strängnäs sõpruskommuuni 28. – 29. maini 2018, et edastada Saku valla otsustajatele Strängnäs kommuuni positiivseid kogemusi eakate hoolekande korraldamisel.
Strängnäs kommuuni (ca 35 000 elanikku) juhib moderaatide ja sotsiaaldemokraatide koalitsioonivalitsus, keda 55-liikmelises volikogus esindavad 31 saadikut. Opositsioonis on 24 saadikut, sealhulgas Rootsi uus demokraatia, Keskpartei, Roheliste Partei, liberaaldemokraadid, kristlikud demokraadid, vasakpartei, Strängnäsi partei ja Mariefredi partei. Kõikide parteide esindajad kuuluvad valitsuse koosseisu, mida juhib kommuunivanem. Kommuuni palgal oli 2018. a. alguses 2436 ametnikku, sh 1660 sotsiaalsfääris.
Teatavasti sai kaasaegne töötajate hoolekanne alguse Preisimaal ja Suurbritannias riikliku vanaduspansioni süsteemi kehtestamisega vastavalt aastatel 1891 ja 1908. Põhjamaade (sealhulgas Rootsi) sotsiaalkindlustuse süsteemid kujutavad endast sümbioosi nende kahe riigi kogemustest. Vanaduspensioni aluseks kujunes elukohajärgne rahvapension, mida täiendas tööpension.
Peale II Maailmasõda Rootsis kujundatud sotsiaalturvalisuse mudel sai eeskujuks kõigile teistele Põhjamaadele ning need riigid said kogu maailmas tuntuks solidaarsete hoolekandeteenuste programmide poolest, mida ulatuslikult finantseeritakse riiklikest maksudest. Kõikides nn heaoluriikides lähtutakse hoolekandesüsteemide kujundamisel kõigile inimestele ette nähtud elementaarsest sotsiaalsest turvalisusest, mille miinimumstandardid sätestati ka 1961. aastal Euroopa Sotsiaalhartas.
Sotsiaalhooldus baseeruvad Rootsis järgmistel põhimõtetel: kõik Rootsi kodanikud on võrdsed, hooldeteenused on kõikjal kättesaadavad, teenused on patsiendi ja kasutajakesksed, tagatud on teenuste turvalisus, efektiivsus ja teadmuspõhisus. Teenuste osutamine kohalikes omavalitsustes on Rootsi riigi Tervise ja Heaolu Nõukogu kontrolli all Stockholmis, kus töötab 650 ametnikku, kes tegelevad hoolekandeteenuste arendamise, nõustamise ja kontrollimisega.
Rootsi kohalikes omavalitsustes eakate hoolekande korraldamise ja rahastamise vorme võib nimetada vähemalt seitse (isik, perekond, sugulased ja naabrid, mittetulundus(pensionäride)ühingud, tööandjad ja töökaaslased, kohalikud omavalitsused ja riik) Nende eri vormide vahel on kujunenud väga palju era- ja avaliku sektori koostöö variante.
Eakate hoolekande teenused on jaotatud nende osutamise koha järgi omakorda seitsmesse gruppi (koduteenused, seeniormajade teenused, nõuandeteenused, päevakeskuse teenused, ööpäevaringse hooldekodu teenused, taastusravi teenused, haiglateenused).
Strängnäs kommuunis on 100 kohaline vanurite kooperatiivelamu-kommuun „50+“, kus elavad vaid üle 50 aastased inimesed peredena, kommuunina või üksinda, kus teineteist ise aidatakse erinevate teenustega ning osutatakse teatud teenuseid ka väljaspoole (näiteks lastehoid, seltskonnaõhtud jms).
Strängnäsi keskuses on 1994.a. avatud kommuunile kuuluv eakate hoolekandekeskus (vanadekodu) 73 korteriga (67 ühetoalist ja 6 kahetoalist), kus ööpäevaringselt osutatakse kõiki eluks vajalikke teenuseid. Kõikides korterites on kööginurk, tualettruum duššiga ja personaalne alarmsüsteem. Hoolekandeasutus kindlustab ruumid kaasaegsete mootorvoodite ja madratsitega. Ülejäänud mööbli ja tarvikud toovad elanikud oma kodust või ostavad ise. Igal korrusel on pesula, iga korteri juurde kuulub panipaik. Mitmes toas on statsionaarsed seadmed eakate tõstmiseks (näiteks voodist ratastooli). Hoolekandekeskuse üheks osaks on päevakeskus, kus osutatakse toitlustus-, meditsiini-, ilu- ja teisi hoolekandeteenuseid ka hoolekandekeskuses mitte elavatele vanuritele. Päevakeskuses on ka raamatukogu, külaliste vastuvõtu, TV vaatamise ja avalike ürituste ruumid. Igal hooldekeskuse elanikul või päevakeskuse külastajal on oma kontaktisik, kelle kaudu toimub kõigi teenuste osutamine. Hoolekandekeskuses töötab ööpäevaringselt meditsiiniõde, arstid külastavad hooldekodu tavaliselt kord nädalas vastavalt vajadusele ja kooskõlas õdedega kooskõlastatud eelregistreerimisega.
Strängnäs Kommuuni Sotsiaalosakonna töötajad (1660) on jaotatud viie allüksuse vahel, milledest esimene tegeleb vaid sotsiaalvajaduste registreerimise, hindamise ja vastavate avalduste menetlemisega. Teine üksus tegeleb perekonnateenuste osutamisega. Kolmas, kõige suurem üksus, on seotud eakate hoolekandega, eelkõige koduteenuste osutamisega kõigis asustatud punktides territoriaalsete üksuste lõikes. Nelja üksus tegeleb hoolekandevahendite (alarmsüsteemid, ukselukud, tele- ja mobiiliseadmed) paigaldamise, käsitsemise õpetamise ja remondiga. Viies üksus tegeleb invaliididega ja on valdavalt riigi poolt rahastatud.
Sotsiaalteenuste osatähtsus Strängnäs Kommuuni eelarves oli 2017.a. 38,13%, mis oli hariduse (46,54%) kõrval suuruselt teine kuluallikas. Ülejäänud kulud suuruse järjekorras olid infrastruktuuri arendamine, kultuur, ettevõtluse toetamine, poliitika toetamine ja muud tegevused. Kogu eelarvest 45% kasutatakse palkadeks.
Eakate hoolekandeteenuste osutamine on väga põhjalikult reguleeritud ja dokumenteeritud. Iga teenuse liigi ja toetatava kohta peetakse eraldi arvestust. Kommuuni toetused sõltuvad eaka pensioni ja muude sissetulekute suurusest ning osutatakse vajadusepõhiselt valdavas osas tasuta. Madala sissetulekuga eakate jaoks võivad olla isegi kõik teenused tasuta. Kuid üheltki eakalt ei võeta teenuste tasusid rohkem kui 2013 SEK (ca 200 eurot) ulatuses kuus. Samas on teada, et ühe ööpäevaringse hooldeasutuse elaniku hoolekandekulude maksumus oli Strängnäsis 2017.a. keskmiselt 826000 SEK aastas (ca 82600 eurot, st. 6450 eurot kuus, st on väga kallis teenus).
Lisaks kohaliku omavalitsuse omanduses ja opereerimisel olevatele asutustele pakuvad eakatele ööpäevaringseid hoolekandeteenuseid ka arvukad erafirmad, milledest üheks kõige suuremaks ja tuntumaks on börsifirma „Attendo“, mis omab eakate pansionaate ja teenusmajasid lisaks Rootsile ka Soomes, Norras ja Taanis ning kavandab teenuste pakkumist ka Saksamaal. Paraku kohtumisel „Attendo“ arendusdirektoriga selgus, et Eestisse pole nad nõus investeerima enne kui eakate hoolekandeasutuse klientide maksevõime ja teenuste maksumus Eestis tõuseb senisega võrreldes vähemalt kaks korda.
Strängnäs Kommuunis tegutseb alates Eesti taasiseseisvumise ajast Eesti, Läti ja Poola sõprade selts, mis ootab, et ka Saku vallas oleks neile koostöö partnerid. Seltsi esimees Anders Cassne sõnul saaks kavandada ja arendada tihedamat koostööd Saku valla ja Strängnäs Kommuuni vahel hariduse, kultuuri, spordi ning ka eakate hoolekanda kogemuste vahetamise valdkondades.
Teen ettepaneku moodustada Saku valla volikogu juurde Rootsi sõprade klubi