Avaldatud ajalehes “Saku Sõnumid”, märts 2019
Saku vallavolikogu opositsiooniline saadikurühm koosseisus Jaan Plado, Henrik Raave, Ivar Raig, Marianne Rande ja Hasso Uuetoa palusid, et Saku vallavalitsus tagaks Nõukogude Liidu (endise Eestit valitsenud kommunistliku võõrriigi) sümboolika (sirp ja vasar) eemaldamise (kinni katmise) Saku valla omanduses oleva tulevase Saku Gümnaasiumi hoone fassaadilt.
Paraku vallavalitsus ning valdav osa valitsuskoalitsiooni kuuluvaid volikogu liikmeid seda ettepanekut ei toetanud, kuigi sel teemal toimus elav diskussioon.
Sümboolika eemaldamise ettepaneku tegijad esitasid argumentideks fakte, et valdavas osas Euroopa riikides on tunnistatud kommunistliku Nõukogude Liidu valitsemisrežiim võrdväärselt kuritegelikuks fašistliku valitsemisega. Saksamaal ja Itaalias on fašismi sümbolid keelatud. Eestis vastavat seadust küll pole, kuid Nõukogude Liidu sümboolika riigi ja kohalike omavalitsuste omanduses olevatelt hoonetelt ja ruumidest on reeglina kõrvaldatud. Erandiks on vaid mõned muinsuskaitse all olevad ja suurt arhitektuurilist või kunstilist väärtust omavad objektid.
Abivallavanem Tanel Otsa koostatud põhjendused sümboolika säilitamiseks koosnesid kolmest sisulõigust.
Esimeses viidatakse hoone projekteerimistingimustele, mille kohaselt tuleb säilitada hoone välisviimistluse põhimõtted, konfiguratsioon ja ehisdekoor. Opositsiooni arvates sirbi ja vasara kinni katmine ei takista projekteerimistingimuste täitmist, sest sümboolikat ei peaks pidama isegi mitte ehisdekoori osaks.
Teiseks arvab vallavalitsus, et gümnaasiumi hoonele tuleks paigutada tahvel, mis selgitaks „fassaadil säilinud ehitusdekoori ja sümbolite tähendust ning kuulumist kunstilisse tervikusse“. Opositsioonisaadikud ei pea vajalikuks tahvli paigutamist hoonele, mis meenutaks totalitaarset korda ja kisuks lahti vanad haavad. Nõukogude sümbolid ei kuulu kunsti valdkonda ning Saku tulevane gümnaasium pole muinsuskaitse all. Kommunistlikku võimusümboli säilitamise õigustamine nähtavas kohas Eesti gümnaasiumis oleks veel halvem kui sümboolika jätmine fassaadile.
Kolmandaks leiti, et „sümboolika olemasolu ei ole senini takistanud korraldada Teaduse 1 hoones vallavolikogu ja vallavalitsuse tööd, viia läbi mitmesuguseid teisi üritusi“. “Nõukogude sümboolika säilitamine algsel kujul on olnud levinud praktika ka teiste samast ajastust pärit hoonete juures (Tallinna tehnikakõrgkooli, GAG ja Jõgeva riigigümnaasiumi renoveerimisel“. Opositsioon tõi välja kontraargumendi, et küsimus on poliitilises tahtes ja sümboolika eemaldamise ajastatuses. Mõistagi tulnuks sümboolika eemaldada juba ammu, kuid siin kehtib loogika, et parem hilja kui mitte kunagi. Varem pole Teaduse 1 hoonet sellises ulatuses ning gümnaasiumi rajamise eesmärgiga renoveeritud. Sellepärast on just praegu sobiv aeg sümboolika eemaldamiseks või katmiseks, sest tellingud on püsti ning sümboolika katmine ei tekita täiendavaid kulusid. Jõgeva Gümnaasiumi direktor Priit Põder, Jõgeva linnavolikogu kunagine liige arvas, et kui nende majal oleks olnud sirp ja vasar, siis oleks see volikogu otsusega eemaldatud.
Kokkuvõtteks ei suutnud opositsioonisaadikud vallavalitsuse pooldajaid veenda, vaatamata sellele, et kohati räägiti teineteisest mööda. Valitsus lähtus rohkem juba kujunenud olukorrast, alalhoidlikkusest ja avaliku huvi vähesusest sümboolika eemaldamise suhtes, opositsioon aga rohkem vajadusest poliitilise otsuse järele ja sümbolite sobimatusest uue haridusasutuse fassaadil. Määravad ju kool ja haridus niivõrd suures mahus noorte inimeste identiteedi ja eluhoiakud, et tulevikku vaadates on just koolidega seonduv Eesti riigi püsimise ja rahvusliku kasvatuse üks kõige tähtsam küsimus. Samal seisukohal on ka EV Riigikantselei sümboolika küsimustega tegelev nõunik Gerd Uiboaed, kes juhib oma kirjas Saku valla otsustajate tähelepanu, et kõrvuti arhitektuuri säilitamisega on vaja käsitleda ka sirbi ja vasara kui sümboli (väärtuste ja sõnumite tähistaja) kasutamise sobilikkust ja põhjendatust Eesti Vabariigi haridusasutuse fassaadil.
Ivar Raig,
Vallavolikogu opositsioonilise fraktsiooni juht
Sakus, 12. märtsil 2019