Avaldatud ka Saku valla kodulehel
Inimkonna ajalugu on olnud õnne otsimise ajalugu. Sellest on kirjutatud surematuid raamatuid ja laule, peetud kõnesid ning kujundatud elavaid müüte. Mis teeb meid õnnelikuks? Kõigepealt armastus teise inimese, looduse, kodumaa vastu. Kuid õnne on püütud ja küllap ka leitud võimust, tarbimisest, suhetest, asjadest, eneseteostusest, loomingust jms. Riikide ja omavalitsuste tasemel on uuemal ajal seatud heaolu ja edu mõõdikuks sisemajanduse koguprodukti (SKT) kasv ja selle ümberjagatava osa suurus. See saab kindlasti olla üks vahend, et inimesed saaksid olla rahul oma riigi ja kohaliku omavalitsusega, et tunda ennast hästi ja õnnelikuna.
ÜRO Peaassamblee 19. juuli 2011 resolutsioon soovitas hakata kõikides riikides regulaarselt mõõtma õnnelikkust. Tollane ÜRO peasekretär Ban Ki-moon ütles: „Püüd olla õnnelik on inimese pürgimuste tuumaks.“ Tänaseks on õnnelikkuse indeksist saamas riikide edukuse uus rahvusvaheline integraalne näitaja. USA tuntud majandusajakiri Harvard Business Review pühendas 2012. aastal terve numbri õnnelikkuse teemale, selle uurimisele ja mõõtmisele. Leiti, et kodanike õnnelikkus on kõige üldisem parameeter, millega saab võrdlevalt hinnata kogukondade ja riikide edukust.
ÜRO riikide õnnelikkuse 2019. a edetabelis (2016.-2018. a andmetel) asus Eesti alles 55. kohal 156 riigi hulgas. Eestis on kasvanud küll paljude inimeste sissetulekud ja rikkus, kuid rahulolu ja õnnetunne on jäänud heaolu kasvust kaugele maha. Järelikult oleme jätnud midagi olulist tegemata või teinud valesti. Võrreldes eelmiste aastatega (2015-2017) on Eesti siiski tõusutrendis.
Võib muidugi kahelda niisuguste mõõtmiste tõsiseltvõetavuses. Kuid õnnelikkuse edetabelis kuulub esikoht Soomele ja järgnevad teised meile eeskujuks olevad Põhjamaad – Taani, Norra ja Island, seejärel Holland, Šveits, Rootsi, Uus-Meremaa, Kanada ja Austria, mistõttu tasub neid mõõtmisi meilgi tõsiselt võtta. Ida-Euroopa riikidest asub kõrgeimal, 20. kohal Tšehhi Vabariik. Slovakkia on 38. ja Poola 40. real. Leedu on 42. ja Sloveenia 44. kohal. Ka Küpros (49. koht) ja Läti (53. koht) jäävad meie ette. Meist vähem õnnelikud on aga näiteks Jaapani, Ungari, Portugali, Venemaa, Horvaatia, Türgi, Kreeka, Hongkongi ja Hiina elanikud.
Mõned riigid, nt Araabia Ühendemiraadid (21. koht), Ecuador (50) ja veel mõned on teemat sedavõrd tõsiselt võtnud, et valitsustes on ametisse nimetatud õnne ja heaolu teemadega tegelevad ministrid. Üks minister ei saa inimesi muidugi õnnelikumaks teha, kuid tema ülesanne on analüüsida erinevate poliitikate ja seaduste mõju, püüdes suunata valitsuse kui terviku otsuste kaudu riigi või kohaliku omavalitsuse arengut inimeste õnnelikkuse suurenemisele.
ÜRO poolt kogutavate andmete ja nende alusel koostatud õnneindeksisse kuuluvad lisaks majandusnäitajatele ka sotsiaalse toe tunnetamine ja heategevus, vabadus teha valikuid ilma välise sunnita, korruptsiooni tajumine, tervena elatud aastad jne. Uuringutega on tuvastatud ka teisi tegureid, mis mõjutavad inimeste õnnelikkust. Näiteks lastega inimesed on reeglina oluliselt õnnelikumad, veekogude ääres elavad inimesed on keskmiselt 10% õnnelikumad kui mujal elavad jne.
Saku vallas koostatakse praegu uut arengukava ja mõeldakse, kuidas senisest põhjalikumalt tegeleda asustuse ja elukeskkonna kujundamisega ning arendada sotsiaalteenuseid. Targa asustus- ja sotsiaalpoliitikaga saab teha inimesi Saku vallas õnnelikumaks, kaasata elanikke oma valda arendama, suurendada kogukonnatunnet ja pakkuda osalemisvõimalusi. Arengukavas võiksime rohkem kasutada näitajaid, mis peegeldavad kodanike rahulolu ja õnnelikkust.
Nende näitajate alusel peaks saama paremini anda hinnangut ka vallavalitsuse, selle allasutuste ja volikogu tegevusele.
Loomulikult on inimesed, nende saatus ja isiklik õnn ülimalt erinevad, mõistagi ei saa kellegi eest tema elu elada. Kuid samuti on kindel, et leiduvad mõned kõige üldisemad tingimused, eeldused, mida kohalik omavalistus saab kõigile inimestele heaks ja õnnelikuks eluks pakkuda.
Kas poleks uhke, kui Saku vallal oleks esimese omavalitsusena Eestis oma konkreetne tegevuskava, kuidas suurendada õnnelikkust, ning kutsuksime teisi seda järgima? Näiteks võiks Saku vald seada üheks uueks eesmärgiks jõuda 5 kõige õnnelikuma valla hulka Eestis ja võrreldavale tasemele sõprusomavalitsustega Soomes, Rootsis ning aidata Jaapanit.
Tegevuskava peaks sisaldama õnnelikkuse näitajate väljatöötamist ja nende alusel õnnelikkuse mõõtmist, andmebaaside sisseseadmist kõigi suuremate asulate ja külade lõikes ning mõõdetavate arengueesmärkide seadmist.
Uus loodav arengukava sisaldab pikaajalist visiooni Saku valla majanduse ja sotsiaalelu arendamiseks, uuteks investeeringuteks. Mõeldakse ka sellele, kuidas kujundada Saku valla identiteeti ja suurendada elanike kuuluvustunnet nii maksumaksjana kui ka otsuste mõjutajana, kuidas elanikud ja valla juhid paremini koos tegutseksid ühiste eesmärkide nimel ning igaühe panus oleks oodatud ja hinnatud. Kaasava eelarve mahu ning MTÜde projektide toetuse oluline suurendamine on siin vaid üheks võimaluseks.
Muutusi ja arengut on võimalik saavutada vaid siis, kui koos valla juhtidega panustavad sellesse aktiivselt ka valla elanikud ise.