OTSUS
(eelnõu 23.01. 2020)
EV Seaduse „Pühade ja tähtpäevade seadus“
kohta
Kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 65 (Omavalitsusüksuste suhted riigiorganitega) 3. lõikega teeb Saku Vallavolikogu Vabariigi Valitsusele ettepaneku algatada EV seaduse „Pühade ja tähtpäevade seadus“ muutmine alljärgnevas sõnastuses:
Lisada seaduse paragrahvile 3 (Riiklikud tähtpäevad) uus lõige 8 alljärgnevas sõnastuses:
“8) 24. detsember – taasvabanemispäev, MRP lepingu salaprotokollide tühistamise aastapäev”
Uus nimetatud seaduse paragrahv 3 saaks siis sõnastatud alljärgnevalt:
Riiklikud tähtpäevad on:
1) 6. jaanuar – kolmekuningapäev;
2) 2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev;
21) 14. märts – emakeelepäev;
3) maikuu teine pühapäev – emadepäev;
31) 4. juuni – Eesti lipu päev;
4) 14. juuni – leinapäev;
5) 23. august – kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev
51) 2. november – hingedepäev;
6) novembrikuu teine pühapäev – isadepäev;
7) 16. november – taassünni päev;
8) 24. detsember – taasvabanemispäev, MRP lepingu salaprotokollide tühistamise aastapäev.
Seletuskiri
Saku vallavolikogu otsuse eelnõu (23.01. 2020) kohta, millega tehakse EV Valitsusele ettepanek täiendada EV Seadust „Pühade ja tähtpäevade seadus“
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 11. peatüki (Suhted riigiorganitega ja järelevalve) paragrahvi 65 (Omavalitsusüksuste suhted riigiorganitega) lõige kolm kehtestab: „Valla või linna volikogul ja kohaliku omavalitsuse üksuste liidul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks.
Eestis on riiklikud tähtpäevad jaotatud riiklikeks pühadeks, lipupäevadeks ja riiklikeks tähtpäevadeks. Eriliseks riiklikuks pühaks on 24. veebruar kui rahvuspüha, iseseisvuspäev. Riiklike pühade hulgas on ka võidupüha (23. juuni) ja taasiseseisvumispäev (20. august). Lipupäevade ja riiklike tähtpäevade hulgas on veel sellised riiklusega otseselt seotud tähtpäevad nagu Tartu rahulepingu aastapäev (2. veebruar), kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev (23. august) ja taassünnipäev (16. november).
Ajaloolased ja juristid on üksmeelselt tõdenud, et Eesti iseseisvuse sünnitunnistuseks peetakse Eesti Maapäeva Vanamatenõukogu koostatud dokumendi „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“ avaldamist 24. veebruaril 1918.aastal. Eesti iseseisvus de facto saavutati aga alles peale Tartu rahulepingu sõlmimist 2. veebruaril 1920. aastal ning Eesti riigi tunnustamist Venemaa ja teiste suurriikide poolt.
Eesti iseseisvuse otsustasid kaotada 23. augustil 1939 Moskvas sõlmitud Nõukogude-Saksamaa mittekallaletungilepingu (tuntud kui Molotovi-Ribbentropi pakt, lühendatult MRP) koostajad ja allakirjutanud. Selle lepingu kohaselt asus Hitler Poolat hõivama juba 1. septembril 1939. MRP salaprotokollide sätteid silmas pidades sõlmis NSV Liit Eestiga nn baaside lepingu ja 1940. aasta juunis tulid punaväed Eestisse ning likvideerisid vägivaldselt Eesti riigi võimuinstitutsioonid. Selliselt sai MRP lepingu salaprotokollide allkirjastamise päevast mitte üksnes stalinismi ja fašismi ohvrite mälestuspäev, vaid ka Eesti riigi surmatunnistuse allkirjastamise aastapäev.
Saksamaa parlament otsustas MRP salaprotokollide kehtetuks tunnistamise 1. septembril 1989. Kuid Nõukogude Liit ei tahtnud salaprotokollide olemasolu tunnistada isegi peale seda sündmust. Salaprotokollide olemasolu tunnistati avalikult alles 23. detsembril ning poliitiline ja õiguslik hinnang nendele anti 24. detsembril 1989. aastal Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi otsusega, millega salajaste leppimuste allakirjutamine mõistati hukka, salaprotokollid tunnistati juriidiliselt alusetuks ja allakirjutamise momendist kehtetuks.
Oleme seisukohal, et Nõukogude Liidu Rahvasaadikute kongressi otsust MRP kohta tuleb pidada Eesti iseseisvuse taastamise sünnitunnistuseks õigusliku järjepidevuse alusel, ning selle vastuvõtmise päeva 24. detsembrit tuleks selle päeva kaalukuse tõttu tähistada vähemalt samaväärselt 2. veebruari, 23. augusti ja 16. novembri tähtpäevadega.
24. detsembrit tuleks kalendris tähistada mitte ainult kui MRP salaprotokollide õigustühiseks kuulutamise aastapäeva, vaid ka kui de jure Eesti taasvabanemise päeva õigusliku järjepidevuse alusel.
Käesolevaga teeme EV valitsusele ettepaneku kaaluda 24. detsembri nimetamist lisaks jõululaupäevale ka taasvabanemise ja MRP salaprotokollide tühistamise aastapäevaks. Selle märkme lisamisel kalendrisse on lisaks loogilistele poliitilistele argumentidele ka sümboolne emotsionaalne tähendus – jõulude ajal hakkavad päevad pikemaks minema ning taas tärkab kevade ja vabaduse ootus.
Selgituseks veel nii palju, et EV Valitsus kiitis heaks 21. mail 2009 seaduseelnõu, mis kuulutas 23. augusti stalinismi ja natsismi kuritegude ohvrite mälestuspäevaks. Pühade ja tähtpäevade seaduses kannab see kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäeva nime.
24.detsembrile uue tähenduse lisamist on vaja selleks et ei kustuks mälestus stalinismi ja natsismi kuritegudest ning suurriikide salakokkulepetest väikeriikide arvel, et mäletada Eesti poliitikute läbi aegade ühte kõige tähtsamat saavutust rahvusvahelises poliitikas, mis aitas olulisel määral kaasa Nõukogude Liidu lagunemisele.
Sale Mantsik /allkiri/
Jaan Plado / allkiri/
Ivar Raig /allkiri/
Marianne Rande /allkiri/
Hasso Uuetoa /allkiri/
Sakus, 23. jaanuaril 2020