Avaldatud Maaleht, 20. oktoober 2020, arvamus
Metsanduspoliitikast on õigusega saanud üks Eesti poliitika keskne teema. Valdur Mikita järgi „mets on võrreldav selliste nähtustega nagu keel, kultuur ja teadvus“, „metsas on midagi meie identiteedist“. „Eestlase kodutunne ilma kodumetsata ei ole täiuslik“.
Sel sügisel Saku alevikus alanud lageraied tekitasid kohalikes elanikes nördimust ja vastuseisu. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) jõudis oma metsamajandusliku tegevusega järjekordselt elamurajoonide vahetusse lähedusse, raiudes lagedaks raudtee ja maantee äärseid metsasid, seades ohtu elanike turvatunde ja tervise. Seni on need metsad kaitsnud aleviku elanikke tuule, müra ja saaste eest, pakkudes samas ka puhke- ning vaba aja veetmise võimalusi. Seetõttu said raudteejaama äärest, Saku Gümnaasiumi tagant alanud lageraied paljudele kohalikele elanikele halvaks üllatuseks.
Saku vallavanem oli lageraied kooskõlastanud RMK-ga juba 2019.a. detsembris. Kohalike elanike tagantjärele teavitamist raietest korraldati aga alles 25. juunil ehk vahetult pärast jaanipäeva, mil suurem osa inimestest alles puhkas ning ei viibinud Sakus. Teated raietööde algusest ilmusid raielankide ette septembris, mis käivitas kiiresti elanike spontaanse liikumise metsa kaitseks ja säilitamiseks.
Tegemist pole kaugeltki mitte tavaliste palgi- või majandusmetsadega. RMK raiekavad hõlmavad eelkõige looduslikult kujunenud segapuistuid, mille rahaline väärtus jääb ilmselt kordades alla alevikus kasvavate metsade ökoloogilisele, kultuurilisele, sotsiaalsele ja kaitsetähtsusele kohalike elanike jaoks. Kindlasti saaks Saku aleviku rohealadel teha vajadusel sanitaar- ja hooldusraieid, kuid elanikele tundus, et RMK poolt kavandatud lageraied täidavad eelkõige nende eesmärki – võimalikult väikeste kuludega hiigelsuureks paisutatud Eesti puidutööstusele toormetsamaterjali varuda. Suur osa raiutavast puidust ei anna isegi pikaaegsete väärtuste loomise võimalust palkehitiste, mööbli või tarberiistade näol. Nii plaanivad riigimetsa majandajad raiuda lagedaks Tammemäe tanklast Tallinna ringtee poole jääva metsaeraldise, millel kasvavad ilusad saja aastased sanglepad. Asemele kavatsetakse istutada tööstusele meelepärased kuusepuud, ehkki muutuva kliima tingimustes ennustatakse praegusel ajal Eestisse rajatavatele kuuseistandikele üha tumedamat tulevikku.
Sanglepikuid on Eesti metsades jäänud alles väga vähe. Seetõttu peab iga sellist metsatukka üldise harulduse tõttu hoolega hoidma. Vanade sanglepikute ökoloogiline väärtus ületab kümnetes või koguni sadades kordades nende raiumisel saadavat majanduslikku tulu, kuna lepapuit läheb üldjuhul lihtsalt põletamisele. Seetõttu jääb arusaamatuks, miks on vaja riigimetsa majandajatel hävitada kohalike elanike tuule-, müra- ja õhusaaste tõkkefunktsiooniga maanteeäärne kaitsemets.
Suur osa taoliste raietega varutavast puidust pressitakse meil hetkel hoopis pelletiteks, et eksportida see Euroopa Liidu taastuvenergia toetuste abil Lääne-Euroopa energiajaamadesse, kus see enamasti ühes kivisöega väidetava taastuvenergia sildi all põletatakse. Ilma EL-i toetusteta poleks selline tegevus majanduslikus mõttes tasuv.
MTÜ Saku Valla Metsa Kaitseks esmaseks eesmärgiks sai RMK teostatavatele lageraietele piiride panemine. Ühingu asutamiskoosolekul 26. septembril keskenduti eelkõige sellele, et päästa mingigi osa lageraie alla kavandatud metsadest. Arutati ka võimalikku koostööd vallavalitsuse juhtidega, kuna just vallavalitsus peaks olema see osapool, kes kohalikele elanikele nende huvide kaitseks appi peaks tulema.
Koostati pöördumine RMK-le ja vallavalitsusele ettepanekuga raiete peatamiseks, mida toetasid vähem kui nädala jooksul kogutud 260 kohaliku elaniku allkirja. Kuid vastust ei saadud. Olukorra kriitilisuse tõttu kutsuti Saku elanikke 10. oktoobril poolelioleva lageraielangi kõrvale piketeerima, kusjuures vaid mõnepäevase etteteatamise ajaga kogunes aleviku metsade kaitseks oma meelsust avaldama vähemalt seitsekümmend kohalikku elanikku. Osalemiskutse esitati ka RMK ja vallavalitsuse juhtidele, kellede esindajad mõistetavalt kohale ei saabunud.
Saku aleviku metsakaitseprotsessis on sakukaid toetanud ka kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA), kelle poole toetuse saamiseks pöörduti. Samal 10. oktoobril anti metsade abiks loodud kodanikuühendusele üle Eesti Kultuuri Koja poolt välja antav „Kultuuri Tegu 2019“ tiitel, kusjuures väärika auhinna on EMA ära teeninud just metsanduspoliitilistele probleemidele, sealhulgas üleraiele ja kohalike elanike kodumetsade kahjustamisele tähelepanu juhtimise eest.
Tänaseks on RMK Saku MTÜ pöördumisele vastanud ja andnud Lääne-Harju metsaülemale volitused raieplaanide muutmiseks kohalike elanike huvides. Kuid edaspidiste lageraieplaanide tõkestamiseks pole endiselt kindlust. RMK peametsaülema Andres Sepa kirjas esitatud seisukoht „et riigimetsa tulemusliku majandamise peatamise soov kuskil piirkonnas kohaliku kogukonna poolt peab olema heaks kiidetud seadusandja poolt vastavatesse seadustesse muudatuste sisseviimise kaudu“ peaks ellu viidama võimalikult peatselt. Paradoksaalsel kombel mitmed metsaseaduse sätted ja RMK-le antud õigused ei võimalda senini saavutada säästva arengu seaduse eesmärke ning lähevad vastuollu isegi EV Põhiseaduse paragrahviga 5, mille kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Selles mõttes peaksid asulates olevate metsade üle omanikena otsustama mitte RMK ja isegi mitte ministeerium, vaid eelkõige kohalikud inimesed koos teadlaste või ekspertidega. Seega Riigikogus muutmist vajab riigireformi raames nii metsaseadus kui ka kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS).
Saku vald tahab jääda roheliseks vallaks. Eesti metsanduspoliitika majandamiskeskset poliitikat ja seadusandlust on vaja rohkem tasakaalustada metsapoliitika ökoloogiliste, kultuuriliste, sotsiaalsete ja kaitseliste eesmärkide saavutamise reguleerimisega, kus riik delegeerib üha rohkem metsade kasutamise pädevust asustatud punktide vahetus läheduses kohalikele omavalitsustele, mis peaksid arvestama kohalike elanike mitmekülgsete huvidega. Sellegipoolest ei saa sakukad praeguse olukorraga leppida. Kohalikud elanikud jätkavad metsakaitselist tegevust, et tulevikus ei peaks enam kartma uusi lageraieid ning Saku rohelise miljöö edasist järk-järgulist hääbumist.