SAku Sõnumid, november 2020
Metsakaitse ja müratõkete teemad muutusid Saku aleviku elanike jaoks eriti aktuaalseks selle aasta sügisel kui Tallinna ringtee mastaapse laiendamise käigus ja lisaks veel kuuel metsalangil elurajoonide vahetus läheduses hakkas Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) saagima metsa maha. See tekitas eelkõige Saku aleviku põhjaosa, Tammemäe, Juuliku, Jälgimäe ja Murimäe külade elanikes nördimust ja vastuseisu.
Kõigepealt faktid:
– Pöördumisele Maanteeameti ja Saku valla juhtide poole ettepanekuga võtta lähiajal kasutusele meetmed Tallinna ringteelt lähtuva kasvanud müra vähendamiseks kirjutas septembrikuus alla 472 inimest;
– Septembrikuu alguses ilmusid raielankide ette teated raietööde algusest, mis käivitas elanike spontaanse liikumise metsa kaitseks.
– Peale metsa langetamistööde algust alevikus moodustati 26. septembril MTÜ Saku Valla Metsa Kaitseks, mille liikmed kogusid vähem kui nädalaga 260 allkirja Pöördumisele RMK ja Saku valla juhtide poole ettepanekuga peatada koheselt lageraied ja asuda läbirääkimistesse MTÜ-ga metsamajanduskavade muutmiseks;
– 6. oktoobril anti allkirjad koos detailsete ettepanekutega iga langi raieplaani muutmiseks üle RMK peadirektorile Aigar Kallasele, kes lubas pöördumisele vastata;
– Kiiret vastust aga ei tulnud. Hinnates olukorra kriitilisust ja lageraiete jätkumist otsustas MTÜ kutsuda Saku elanikke 10. oktoobril Tallinna maantee ja ringtee viaduktile pealesõidutee ristumiskoha ääres poolelioleva lageraielangi kõrvale piketeerima. Vaid mõnepäevase etteteatamise ajaga kogunes Saku vallas viimastel aastakümnetel esmakordselt toimunud protestiaktsioonile omatehtud loosungitega (vt pilti) meelsust avaldama vähemalt seitsekümmend kohalikku elanikku. Osalemiskutse esitati ka RMK ja vallavalitsuse juhtidele, kellede esindajad mõistetavalt kohale ei saabunud.
– 12. oktoobril siiski algasid läbirääkimised MTÜ ja RMK Lääne-Harjumaa metsaülema Jürgen Kusminiga, millest võtsid osa ka vallavanem Marti Rehemaa, abivallavanem Tanel Otsa ja vallas metsaga tegelev ametnik Joel Villem. Läbirääkimised lõppesid tulemusteta peamiselt selle tõttu, et metsaülem viitas volituste puudumisele raieplaanide muutmiseks;
– RMK põhjalik vastus saabus 16. oktoobril, milles peametsaülem Andres Sepp teatas, et „riigimetsa tulemusliku majandamise (loe lageraie) peatamise soov kuskil piirkonnas kohalike elanike poolt peab olema heaks kiidetud seadusandja poolt vastavatesse seadustesse muudatuste sisseviimise kaudu“ Lisaks ta täpsustas, et „RMK Lääne-Harjumaa metsaülemal on kõik volitused oma tööpiirkonnas asuvate kõrgendatud avaliku huviga metsaalade jätkusuutliku majandamise kavade üle“. Neid volitusi silmas pidades käisid MTÜ liikmed koos metsaülemaga neljal korral märgistamas puid, mis jäävad elama. Kokku õnnestus selliselt päästa neljal raielangil üle 300 puu.
– 21. oktoobril andsid MTÜ esindajad koos Juuliku külavanema Mart Siimanniga Maanteeameti peadirektori kohusetäitjale Raido Randmaale üle vallaelanike allkirjadega pöördumise Tallinna ringteelt kostuva maanteemüra vähendamiseks ning esitasid vastavasisulisi küsimusi ameti keskkonnatalituse juhatajale Villu Lükile;
– Vastus pöördumisele ja vallavalitsuse kirjale saabus 9. novembril, milles lubati Tallinna ringteelt lähtuva müra tugevust mõõta 2022. aastaks valmiva mürakaardi jaoks. Normtasemeid ületavad olukorrad lubati koondada müra vähendamise tegevuskavasse, millest Tallinna ringtee Luige-Kanama teelõik tervikuna oli eelmiste 2017.a. teostatud mõõtmiste tulemusena välja jäänud. Seega võtab müratõkete kavandamine ja ehitamine ilmselt veel kaua aega.
Kuidas edasi?
Saku vallas on veel palju metsi, mis saavad varsti raieküpseks ning riigimaanteid, kus kasvab müra. Metsaseaduse kohaselt tuleb riigimetsa raided kooskõlastada kohaliku omavalitsusega, kaasates sellesse protsessi ka kohalikud elanikud. Metsakaitsjate halvaks üllatuseks sai teadmine, et Saku vallavanem oli viimased raietööd kooskõlastanud RMK-ga juba 2019.a. 19. detsembril. Kohalike elanike kaasamist raieplaanidesse (tegelikult vaid informeerimist tagantjärele) korraldati alles 25. juunil, ehk vahetult pärast jaanipäeva, mil suurem osa inimestest puhkas. Edaspidi ei tohiks selline praktika elanike formaalse kaasamisega korduda.
Nüüd on meil aktiivne rohelise Saku eest seisev kodanike organisatsioon. Tanel Ots avaldas heameelt, et elanikke hakkab edaspidi kaasama ja raieplaane arutama MTÜ Saku Valla Metsa Kaitseks, kelle esindajatega enne iga uue raieplaani kooskõlastamist saab kontakti võtta. Saku metsad pole enamasti tavalised istutatud palgi- või paberipuidu metsad. Siin on eelkõige looduslikult kujunenud segametsad, mille rahaline väärtus jääb ilmselt kordades alla nende metsade ökoloogilisele, kultuurilisele, sotsiaalsele ja kaitsetähtsusele kohalike elanike jaoks. Kindlasti tuleks Saku valla rohealadel teha sanitaar- ja hooldusraieid, kuid puidutööstusele väärtuslikku toormetsamaterjali on siin suhteliselt vähe. Näiteks Tammemäe tanklast Tallinna ringtee poole jääval metsatükil kasvavad ilusad haruldased saja aastased sanglepad. Ka sinna oli kavandatud lageraia. Asemele soovis RMK istutada tööstusele meelepärased kuusepuud, ehkki muutuva kliima tingimustes ennustatakse Eestisse rajatavatele kuuseistandikele üsna tumedamat tulevikku. Vanad sanglepikud on Eestis üsna haruldased, nende ökoloogiline väärtus süsiniku sidujana ning müratõkkena ületab kümnetes kordades nende raiumisel saadavat majanduslikku tulu, kuna lepapuit läheb üldjuhul lihtsalt põletamisele. Metsa kaitsjad tegid ettepaneku riigimetsa majandajatele, et sanglepad tuleks alles jätta. Sanglepik on Tammemäe ja Saku elanike jaoks tuule-, müra- ja õhusaaste tõkkeks ning seetõttu tuleks nende maha saagimisest loobuda, millega metsaülem ka nõustus.
Saku aleviku metsakaitseprotsessis on sakukaid toetanud kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA). See ühendus pärjati 10. oktoobril Eesti Kultuuri Koja tiitliga „Kultuuri Tegu 2019“, kusjuures väärika auhinna sai EMA just metsanduspoliitilistele probleemidele, eelkõige lageraietele ja kohalike elanike kodumetsade kahjustamisele tähelepanu juhtimise eest.
Edasine koostöö EMA-ga saab olema eelkõige metsaseadusandluse muutmise ja kohalike omavalitsuste metsaalaste õiguste seadusliku suurendamise suunal. Metsaseaduse sätted ja RMK-le antud õigused peaksid olema paremas kooskõlas uute säästva arengu eesmärkidega ning ei tohiks olla vastuolus EV Põhiseaduse paragrahviga 5, mille kohaselt „Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult“. Selles mõttes peaksid kõrgendatud avaliku huviga piirkondades asuvate metsade üle omanikena otsustama mitte RMK ja isegi mitte ministeerium, vaid eelkõige kohalikud inimesed koos vastava ala teadlaste või ekspertidega. Töötame koos juristidega välja ettepanekud nii metsaseaduse kui ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) muutmiseks.
Olen kindel, et Saku vald tahab jääda roheliseks vallaks. Et valla metsad saaksid hästi hooldatud ja kaitstud, on vaja metsakaitsjaid mitte üksnes Saku alevikus, vaid ka külades. Selleks korraldab MTÜ Saku Valla Metsa Kaitseks esmaspäeval 30. novembril valla raamatukogu seminariruumis, Teaduse 1, algusega kell 17.30 avatud koosoleku, kus tehakse kokkuvõtteid seni tehtust ja tutvustatakse tulevikukavasid. Esitletakse Saku valla RMK metsade kaarte ja uusi raieplaane ning võetakse vastu uusi MTÜ liikmeid.
Kui Sulle on tähtis, et Saku valla roheline miljöö ja metsad jääksid ning väheneks riigimaanteedelt kostuv müra, siis tule ja liitu Saku valla metsa kaitsjatega 30.novembri koosolekul või võta ühendust Facebook lehel MTÜ Saku Valla Metsa Kaitseks. Kirjutada võid e-kirja aadressidel: rein.kivi@ehituskonsult.ee, ulle.kivirahk@gmail.com, või ivar.raig@ivarraig.ee.
Ivar Raig, MTÜ Saku Valla Metsa Kaitseks asutaja ja juhatuse liige