Spordiaasta 2024 lühikokkuvõte

Head spordisõbrad!

November on käes, aastalõpp paistab. Teen lühikokkuvõtte oma spordiaastast 2024.

Võistlusaasta algas 27. jaanuaril Miami maratoni raames toimunud 5 kilomeetri (Miami Tropical 5K) jooksuga. Miami kruiisisadamast alanud jooks kulges mööda kaiäärset maanteed üle suure  kõrge silla kuni Miami Beachini. 70+ vanuseklassis saavutasin rahvusvahelises konkurentsis enda jaoks üllatuslikult kindla esikoha ja sain kingituseks uhked võidu- ja maratonist osavõtu medalid. Ka aega 24:12 ei pea häbenema, sest nii kiiresti pole 5 kilomeetrit viimastel aastatel Eestis minu vanuseklassis teised jooksnud.

Veebruaris osalesin Eesti halli-mitmevõistluse meistrivõistlustel viievõistluses Tartus, kus kogusin kõigi vanuseklasside lõikes kõige kõrgema punktisumma – 3412 punkti, millega püstitasin ühtlasi uue Eesti rekordi 70+ vanuseklassis.  Parimad üksikalade tulemused olid 1.36 kõrgushüppes (767 punkti)  ja 3.48.94 1000 m jooksus (741 punkti), mis jäidki hooaja tipptulemusteks.  Torunis Poolas, Euroopa Meistrivõistlustel hallikergejõustiku kõrgetasemelises viievõitluses saavutasin hõbemedali ja viisin Eesti rekordi 3441 punktini. See punktisumma on nii maailma kui ka Euroopa 2024. a. teine tulemus 70+ vanuseklassis. Üksikalade tulemused olid kõigil viiel alal (60 m tõkkejooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe ja 1000 m jooks) paremad kui kahel eelmisel viievõistluse tiitlivõistlusel.

Eesti meistrivõistlustel juulis Karksi-Nuias startisin kahel päeval kokku 11 alal, esimesel päeval kuuel ja teisel viiel. Kõigepealt võitsin kaugushüppe tulemusega 4.01. Kuulitõukes saavutasin isikliku rekordiga 10.75 kolmanda koha. 100 m jooksus lõpetasin teisena Eesti rekordi (13,51) püstitanud Viktor Kruuse järel hooaja parima tulemusega 14,85. Teivashüpe  päädis kuldmedaliga ja isikliku rekordiga 2 m 20 cm. Päeva lõpuks tulid pingevabalt kindad esikohad ka 400 m ja 1500 m jooksus aegadega vastavalt 1.14,46 ja 6.24,49, kusjuures jooksude toimumise ajavahe oli vaid pool tundi. Teise võistluspäeva alustuseks võitsin ja püstitasin 80 m tõkkejooksus -4,4 m/s vastutuules isikliku rekordi ajaga 15,93. Kolmikhüppes jäin kolmandaks ja 200 m jooksus ajaga 31,88 teiseks. Päeva lõpus sain kuldmedalid kõrgushüppes ja 800 m jooksus. Seega kokkuvõttes Eesti meistrivõistlustel esmakordselt igal alal medal, sealhulgas seitse kulda, kaks hõbedat ja kaks pronksi.

Kõiki värve medaleid kogusin kergejõustikus ka Eesti Spordiveteranide 57. suvemängudelt Jõgeval.

Balti meistrivõistlustel juulis Valmieras võitsin ühe kuldmedali (üllatuslikult teivashüppes uue isikliku rekordiga 2.30), neli hõbemedalit (100 m,  200 m,  400 m ja 800 m) ning kaks  pronksmedalit (kaugushüppes ja kõrgushüppes). Tegin hooaja kiiremad jooksud 200 m distantsil ajaga 31,34 ja 400 m rajal ajaga 1.11,74, kus jäin alla vaid Läti maailmaklassiga keskmaajooksjale, Göteborgi MM-il kulla võinud Peteris Arentsile. Peamiselt treenimise eesmärgil võtsin juulis osa ka Eesti-Soome kergejõustiku heitealade maavõistluse lisaaladest ja Kohila pikamaajooksu seeriavõistlustest.

Maailmameistrivõistlustel augustis Göteborgis osalesin kümnevõistluses ja 1500 m jooksus. Kümnevõistluses kogusin küll üle 300 punkti enam kui Euroopa meistrivõistlustel 2023. a. Itaalias Pescaras kuldmedali taganud 5675 punkti. Kuid Göteborgi 5991 punkti ei võimaldanud kõrgemat kui neljandat kohta kahe kanadalase ja sakslase järel. Maailma hooaja edetabelis langesin 2023.a. teiselt kohalt viiendaks ja Euroopas teiseks. Alt vedas esimene päev, kus kaugushüppe ja kõrgushüppega kaotasin oma parima kümnevõistluse (Pretoria 2023, 6073 punkti) tulemustele ligemale 300 punkti. Teise päevaga võis aga rahule jääda, püstitasin kaks isiklikku rekordit (80 m tõkkejooksus 15,73 sek ja teivashüppes 2.40 m) ning tegin  hooaja parima tulemuse kettaheites (29.30 m.). Kuid nendest tulemustest jäi väheks medali võitmiseks.

1500 m jooksus osalesin vaid eeljooksus, saades isegi finaali ajaga 6.12,48. Kuid finaalis osalemiseks enam jõudu ei olnud, sest kümnevõistlus oli jalgades ja püstitatud eesmärk joosta Göteborgis ka 1500 m jooksus Eesti rekord eelmisel aastal joostud 400 m ja 800 m rekordite kõrvale oli ebareaalne.

Augusti viimasel päeval Eesti meistrivõitlustel heidete mitmevõistluses Pärnus tegin jälle mitu isiklikku rekordit, sealhulgas kuulitõukes 10.94 m , mis mitmevõistluses annab suured 744  punkti.  Head tulemused tegin ka kettaheites, vasaraheites ja raskusheites, kuid nigel odavise ei võimaldanud kokkuvõttes kõrgemat kui neljandat kohta 2517 punktiga.

Kergejõustikuhooaja viimane võistlus oli septembris traditsiooniliselt meeleolukas Kohila mitmevõistlus. Veteranide viievõistluses tegin parima punktisumma (3126) ja sain kindla esikoha, kusjuures kaugushüppes fikseeriti minu hooaja parimaks tulemuseks  4,19 m (lubatust tugevama taganttuulega). Praktilised auhinnad ja rikkalik õhtusöök kaunistasid päeva.

Eesti 2024. a. kergejõustikuveteranide edetabelis 0len hetkel esikohal üheteistkümnel võistlusalal (mitmevõistlustes, tõkke- ja keskmaa jooksudes ning kaugus- ja kõrgushüppes), teine tulemus on neljal alal (lühimaa jooksud ja teivashüppe), kolmas resultaat kolmikhüppes, kuuendal edetabelireal olen kuulitõukes ja heidete mitmevõistluses ning seitsmendast kuni üheksanda kohani paiknen teistel heitealadel. Minu käes on neli Eesti rekordit, veel mitmel alal jõudsin uute isiklike rekorditega Eesti kõigi aegade edetabelis 10 parema hulka.

Kergejõustikuhooaeg lõpeb detsembri keskel elu esimese kergejõustiku treeninglaagriga professionaalsete rootsi treenerite juhendamisel Fuerteventuras, Kanaari saarel Hispaanias.

Ülimalt tihedat ja edukat spordiaastat 2024 jäävad meenutama ka Eesti meistri tiitel korvpallis Kalev 70+ meeskonna koosseisus ja pronksmedal Kalev 65+ meeskonna liikmena.

Tänan oma treeningu- ja võistluskaaslasi ((Jürgen Lamp ja Aavo Kergand) ning heidete treenerit (Jüri Otsmaa), kes aitasid mind võistlusteks valmistumisel. Suur tänu ka kõigile neile, kes abistasid või andsid viimast head nõu võistluspaikades, nii kaasvõistlejad (Priit Jõgi, Ülo Randaru,  Erge Viiklaid jt), Tallina Spordiveteranide Koondis, kohtunikud kui ka pealtvaatajad. Göteborgis kogesin esimest korda, kuidas suurvõistluste õhkkond ja rütmis plaksutamine aitasid kaasa teivashüppes ühel hooajal kolmanda isikliku rekordi püstitamisele.

Leidsin, et spordiaastast kokkuvõtte tegemine  ja eneseanalüüs on vajalik uute treeninguplaanide koostamiseks ja eesmärkide püstitamiseks. Soovitan kõigile. Jõudsin äratundmisele, et sportlikus mõttes nii edukaid aastaid, nagu olid 2023 ja 2024, ei saa mul ilmselt enam olema, sest vigastuste oht ja tunnetatav võimete lagi seavad veelgi paremate tulemuste saavutamisele piiri. Minu tulemused on juba neljandat aastat järjest enamusel aladest pidevalt paranenud, seda peamiselt tänu treeningumahu suurenemisele ja sooritustehnika paranemisele. Samas tean, et vanuse tõusuga reeglina saavutusvõime langeb, nagu näitab karm statistika vanuserühmade rekordite ja edetabelite võrdluses. Seega see, mis mind praeguste tulemusteni viis, ei vii mind tõenäoliselt enam edasi. On vaja midagi uut treeningutes ja võistlusteks valmistumisel, eelkõige kümnevõistluse nõrgematel punktialadel. Siiski loodan 2025. a. märtsis veel edukalt esineda veteranide hallikergejõustiku maailma meistrivõistlustel Gainesville`is (Florida), mais võtta osa veteranide olümpiamängudest Taipeis (Taiwan) nii korvpallis Kalev 70+ võistkonnaga kui ka kergejõustiku aladel ning oktoobris proovida kaitsta kümnevõistluse Euroopa meistri tiitlit Madeiral (Portugal), kus tuleb  rinda pista juba kaks ja pool aastat nooremate atleetidega.

 

This entry was posted in Varia. Bookmark the permalink.

Leave a Reply