Austatud EV Peaminister Andrus Ansip
10. septembril 2003, seega 10 aastat tagasi toimus mäletatavasti peaministrite ja euroskeptikute teledebatt ETV-s. Nüüd oleks põhjust meenutada seda debatti, teha vahekokkuvõtteid siis prognoositud liitumismõjudest. Kaks kolmandikku Eesti elanikest uskus 2003. a. 14. septembri referendumi ajal, et Euroopa Liiduga ühinemisest võidab kogu Eesti elanikkond ning kiiresti jõuame Euroopa rikkamate riikide hulka. Täna aga kajastavad avaliku arvamuse jm ühiskonnauuringud ning arvamusruum inimeste kahtlust, et EL-iga ühinemisest on eeskätt võitnud kitsas eliit, erinevused rikaste ja vaeste elanike vahel ja geograafiline kihistumine on ohtlikult, Eesti jätkusuutlikkuse seisukohalt isegi kriitiliselt suurenenud ning isegi Euroopa Liidu liikmesriikide keskmise elatustaseme saavutamisele pole me viimastel aastatel lähemale jõudnud. Euroopa Liit ise on nende aastate jooksul muutunud, läbi teinud euro kriisi ning otsib aktiivselt uut arengumudelit.
On aeg pidada uut debatti Euroopa Liidu ja Eesti suhete tuleviku üle.
Käesolevaga kutsume Teid osalema uues debatis euroskeptikutega.
Arutelu põhiteemad võiksid olla:
1. Riiklik iseseisvus globaliseeruvas maailmas. Mil määral piirab EL liikmesriikide iseseisvust? Kas ESM tähendab EL-i edasist föderaliseerumist ja Eesti iseseisvuse kaotamist või hoopis tugevdamist? EL – kas liitriik või rahvusriikide liit?
2. Eesti julgeolek. Kas julgeoleku tagab NATO ja/või EL? Venemaa ja EL suhete tulevik? Euroopa julgeolek ja transatlantiline integratsioon.
3. Eesti Euroopa poliitika. Eesti võimalikud prioriteedid 2018. a. EL eesistumise ajaks. Uus EL alusleping?
4. Milline on olnud EL kapitali ja tööjõu vaba liikumise mõju Eesti majandusele ja riiklusele? Kas hinnad on jäänud stabiilseks („euro hinda ei tõsta“), tööpuudus madalaks ja rahvastiku ränne juhtpoliitikute prognoositud suuruse juurde, kas Euroopa rahaliiduga ühinemine on meie majanduslikku turvatunnet tõstnud või kahandanud? Millised on alternatiivid praegusele EL rahaliidule?
Need on mahukad ja keerulised küsimused, kus enamasti pole selgeid “jah” või “ei” vastuseid, sest isegi kõige tugevama riigi iseseisvus tänapäeva maailmas on teatud mõttes alati piiratud ning see avardub võib aheneb rahvusvahelisest poliitilisest ja majanduslikust olukorrast sõltuvalt.
Eesti ühinemisel EL-iga hakkas Eesti territooriumil kehtima üle 20 tuhande EL õigusakti ning igal aastal on lisandunud veel sadu uusi kohustuslikke õigusakte. 2012. aastal ütles Eesti Riigikohus oma otsusega Euroopa Stabiilsusmehhanismiga liitumise kohta, et suveräänsuse delegeerimise viimane piir on kätte jõudnud. Kuidas edasi? Kas Eestil on vaja uut referendumit EL liikmeks jäämise suhtes, või uusi Eesti EL liikmelisuse tingimusi? Või sõltub lahendus Euroopa tasemel otsustest – koos teiste liikmesriikidega vajaksime uut legitiimset EL aluslepingut ja/või uut Eesti põhiseadust?
Loodame, et jagate meie seisukohta, et kõik need küsimused vajavad tõsist ja avalikku arutelu ning te vastate meie ettepanekule osaleda meiega debatis teile sobival ajal ja formaadis positiivselt.
Ivar Raig Anti Poolamets
Tallinnas, 09.09.2013