Mai alguses lõppesid Uus-Meremaal Aucklandis 9. World Masters Games (WMG), mis on Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) poolt tunnustatud kui veteranide olümpiamängud ning toimuvad iga nelja aasta järel erinevates maailma riikides.
Meeste 60+ vanuseklassis võitis kulla Kalev Estonia võistkond, alistades väga pingelises finaalmängus Austraalia tugeva Megabucks meeskonna napilt 48:47, kusjuures alagrupimängudes sellele võistkonnale kindlalt kaotati. Võistkonda kuulusid Rašhid Abeljanov, Ivar Raig, Igor Orlov, Jaan Laine, Jaan Malmberg, Juhan Toel, Voldamar Teelem, Urmas Lepik, Ilmar Kütt ja Jüri Kristal. Finaalmängu õnnestumises oli otsustav roll Rašhid Abeljanovil, kes viskas 24 punki ja mobiliseeris meeskonda ennastsalgavaks ja võidutahteliseks kaitsemänguks. Varem on Kalev seenioride 60+ korvpallimeeskond võitnud kolmedelt järjestikulistelt FIMBA Euroopa ja Maailma meistrivõistlustelt hõbemedalid. Nüüd lõpuks esimene kuld. Selliselt ollakse Eesti läbi aegade üks kõige edukamaid veteranide korvpallimeeskondi. Varasematel aastatel on meeskonnas mänginud veel Viktor Viktorov, Tõnu Tomson, Lembit Rebane, Valeri Pavlov Ürgo Schvede ja Vitoldas Masalskis. Treeneritena on meeskonda aidanud Priit Tomson, Anatoli Krikun ja Gunnar Dudkin. Rahaliselt on toetanud Indrek Küttis ja Hans Kruusamägi.
Võistkonna vaieldamatu liider, kapten ja peaaegu alati ka kõige resultatiivsem mängija on olnud Rašid Abeljanov. Kalev 60+ edulugu on seotud eelkõige temaga. Sellepärast on põhjust tema rollil Eesti korvpalli ajaloos peatuda põhjalikumalt.
Rašid sündis 26. juunil 1954 Krimmi tatarlaste pagenduses olevas peres Taškendis. Korvpalli hakkas mängima 1967.a. kohalikus armee spordikoolis ja Usbeki noortekoondises.
Eestisse sattus Rašid esimest korda juba 1971.aastal, kui Võrus toimus Eesti-Usbeki noortekoondiste ühine treeninglaager. 1972. aastal lõpetas ta keskkooli ja osales üleliidulisel koolinoorte spartakiaadil, kus jäi silma ka Moskva ja NSVL noortekoondise treeneritele.
Andekas noor kutsuti NSVL noortekoondise treeninglaagritesse. Kuid kui toimus sõit välismaale võistlustele, siis jäeti Rašid meeskonnast välja. Kui ta ükskord küsis – miks? Vastati, et küsi oma isa käest. Rašidi isa oli nimelt osalenud meeleavaldusel krimmi-tatarlaste enesemääramise õiguste kaitseks.
Eestisse elama kutsus teda treener Heino Lill, kes käis teda ka Taškendist 1974. a. ära toomas. Õpingute jätkamine korraldati Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) kehakultuuri teaduskonnas. Kuid sealt võeti ta peatselt kaheks aastaks aega teenima Moskvasse Armee Keskspordiklubisse. Enne Kalevis mängimist tuli üks hooaeg veeta veel Riia Armee Spordiklubi ja NSVL üliõpilaskoondise võistkonnas. Koos Tkatšenko, Petrakovi, Iovaiša, Masalskise ja teistega sai Abeljanov 1977.a. Bulgaarias toimunud universiaadil kaela hõbemedali, kusjuures finaalis kaotati USA üliõpilaskoondisele.
TRÜ, Kalevi ja Eesti koondisega liitus Rašhid 1977. a. lõpuks. Kohe 1978. aastal aitas Rašid TRÜ meeskonna Eesti meistriks. Eesti koondises mängisid siis veel legendaarsed Jaak Lipso, Priit Tomson, Aleksei Tammiste, Anatoli Krikun ja Jaak Salumets. Kuid kõik nad olid oma korvpallikarjääri lõpetamas. Nendele kohalikku väärikat järelkasvu polnud ning nii langeski Kalevi mängu edurivi põhiraskus üha sagedamini Abeljanovile, Viktorovile ja Filatovile. Kui Kalev kukkus NSVL meistrivõistluste kõrgliigast ajutiselt välja, läks Rašhid kaheks aastaks tagasi sünnilinna Taškendi kõrgliiga võistkonda ning lõpetas seal 1984. a. ülikooli korvpallitreeneri kutsega. Kalevist ja Harju KEK võistkonnas mängis ta veel 35 aastasena ning lahkus 1989. a. kui avanes võimalus minna mängima ja elama Ungarisse.
Aastatel 1990-1991 tuli ta Szolnoki linna meeskonna koosseisus kahel korral Ungari meistriks. Ungari meistrivõistlustel lõpetas ta mängimise 41 aastaselt ning jäi seejärel Ungarisse tööle treenerina ligemale kümneks aastaks.
Ta treenis Szolnoki linna naiskonda ja meeskonda ning Ungari koondnaiskonda. Tema paremaks tulemuseks peatreenerina jäi Szekesfehervari Albacompi meeskonna pronksmedal Ungari meistrivõistlustel.
1997.aastal kandideeris ta ka Kalevi peatreeneri kohale, kuid ei osutunud valituks, sest kontakt Eestiga oli jäänud nõrgaks.
Tagasi Eestisse tööle ja korvpalli edendama naasis Rašhid 1999. aastal, töötades Tallinna Kristiine spordikooli treenerina ja Eesti noormeeste koondise juhendajana. Lisaks jätkas ta korvpalli mängimist Ehitustööriista meeskonnas.
Eesti kodakondsuse sai Rašhid 2001.aastal. Sellest ajast hakkas huvituma ka poliitika vastu, liitudes mõned aastad hiljem Juhan Partsi isiklikul kutsel IRL -iga ning kandideeris isegi Tallinna volikokku. Kuid mõned aastad tagasi pettus koos sõpradega IRL võimumängudes ning lahkus erakonnast (samal ajal Erki Noolega). Pisut hiljem liitus aga Kalle Klandorfi soovitusel Keskerakonnaga.
Rašhidi pere saab leiva lauale peamiselt eraettevõtlusest, alates 2003.a. on tal oma väikefirma, mis tegeleb peamiselt betoonitoodete müügi ja paigaldamisega. Raske füüsiline töö võimaldab hoida suurepärast füüsilist vormi ning jätkata korvpalli mängimist veteranide võistlustel Eestis ning mitmel pool mujal külalismängijana. Ta on mänginud rahvusvahelistel veteranide tiitlivõistlustel korduvalt Leedu ja Venemaa võistkondades. Kuid alates 2014. aastast on ta alati eelistanud mängimist Kalev Eesti seenioride koondvõistkonnas.
Esimene hõbemedal tuli FIMBA 8. Euroopa 2014.a. meistrivõistlustel Ostravas, kusjuures poolfinaalis võideti kindlalt Tšehhi võistkonda ning finaalis kaotati Venemaa koondisele, mis koosnes paljudest endistest kutselistest AKSK mängijatest (Petrakov, Hartšenkov jt.).
Teine hõbemedal võideti FIMBA 13. maailmameistrivõistlustel 2015.a. Orlandos, USA, kus Eesti 60+ võistkond kaotas finaalis USA osaliselt endistest professionaalsetest mängijatest koostatud meeskonnale. Kolmas hõbemedal toodi koju FIMBA 9. Euroopa meistrivõistlustelt 2016. a. Novi Sadis, Serbia. Seal võideti poolfinaalis kindlalt Ukraina Kiievi Stroiteli meeskonna endiste mängijatega võistkonda. Kuid finaalis kaotati Serbia (endise Jugoslaavia koondise) meeskonnale.
Eesti meistrivõistlustel on Rašhid osalenud korraga kolme vanuseklassi võistkondades, viimastel aastatel näiteks 50+, 55+, ja 60+ võistkondades, mängides nii ühes mängus koos näiteks Tiit Sokuga, teises aga koos Viktor Viktoroviga. Veteranide võistkond, kus mängib Rašhid, on tulnud peaaegu alati ka Eesti meistriks. Näiteks 2014/15 aasta korvpallihooajal tuli Rašhid kolmekordseks Eesti meistriks ning ta tunnistati kõigis nendes vanuseklassides ka kõige väärtuslikumaks mängijaks. Seega on Rašhid Eestis tõeline kolm meest ühes mees, kes on Eestis parim kolmes vanuseklassis ning võistelnud nii professionaalse korvpallurina kui ka veteranina edukalt kolme riigi võistkondades.
Ivar Raig
Tel.: 56955637