Ivar Raig

Kooskõlas Saku valla põhimääruse paragrahviga 14 lõige 5 (käsitleb volikogu fraktsiooni tegevuse lõpetamist) palume lugeda lõppenuks Saku Vallavolikogu fraktsiooni „Saku Vallavolikogu opositsioon“ tegevus vahetult peale käesoleva avalduse esitamist volikogu istungil.

Ühtlasi võtame tagasi 16. detsembril 2021 esitatud arupärimise Saku vallavanemale ja 27. jaanuaril 2022 allkirjastatud Saku vallavolikogu otsuse eelnõu Saku valla põhimääruse muutmise ettepanekutega.

Anette-Marlen Ott /digitaalne allkiri/

Jaan Plado /digitaalne allkiri/

Ivar Raig /digitaalne allkiri/

Hasso Uuetoa /digitaalne allkiri/

Sakus, 17. veebruaril 2022

Saku valla põhimääruse (vastu võetud 18.06.2015) täiendamine

Kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punkiga 9 ja Saku valla põhimääruse paragrahviga 58 (Põhimääruse kehtestamine ja muutmine) vallavolikogu otsustab:

Täiendada põhimääruse paragrahvi 47 (Õigusaktide täitmise kontroll) lõiget 4 (käsitleb arupärimisele vastamise tähtaega ja korda) alljärgnevas sõnastuses: „Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt järgmisel volikogu istungil. Ainult kirjaliku vastuse nõudmisel esitatakse vastus arupärimisele kahe nädala jooksul peale arupärimise esitamist volikogu istungil. Eriolukorra, hädaolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal tuleb arupärimisele vastata esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui viie päeva jooksul, arvates arupärimise adressaadile edastamisest“.

Põhjendus: Eelnõu eesmärk on vähendada arupärimistele vastamise senist tähtaega (hiljemalt ülejärgmisel volikogu istungil), et kiirendada arupärimistes püstitatud probleemide lahendamist ning viia see vastavusse arupärimistele vastamisel laialt kujunenud tavale. Aktuaalsetele või kiireloomulistele arupärimisele vastamine kahe kuu pärast võib takistada probleemide lahendamist või muuta vastamise isegi mõttetuks. Ühtlasi võimaldab põhimääruse täiendus muuta operatiivsemaks vallavolikogu ja vallavalitsuse tegevust ja informatsiooni jagamist kriiside korral. Arupärimisetele vastamine eriolukorras, hädaolukorras, erakorralise seisukorra või sõjaolukorra ajal peaks toimuma esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui viis tööpäeva peale arupärimise esitamist.

Analoogilised muudatused arupärimistele vastamise tähtaegades on tehtud Riigikogu kodukorras ja mitmete kohalike omavalitsuste põhimäärustes.

Jaan Plado / elektrooniline allkiri/

Ivar Raig / elektrooniline allkiri/

Anette Ott / elektrooniline allkiri/

Hasso Uuetoa / elektrooniline allkiri/

Sakus, 27. jaanuaril 2022

Saku vallavanem hr Marti Rehemaa

Praegune energiakriis Eestis on toonud kaasa hinnatõusu, kiirendanud inflatsiooni
ning ähvardab takistada majanduse arendamist. Talve hakul seisavad ka Saku valla elanikud ja ettevõtjad silmitsi suuremate energiaarvete, kallimate toodete, toimetuleku raskustega ning majandusaktiivsuse raugemisega.

1. Mida kavatseb Saku vallavalitsus ette võtta, et aidata elanikel ja ettevõtjatel maksta kasvavaid elekriarveid ja soodustada elekrienergia kokkuhoidu.

2. Kas Saku vallavalitsus kavandab ja korraldab koostöös Saku Majaga elektrienergia tootmist ja energiaühistute loomist Saku vallas_

Anette-Marlen Ott /allkiri/

Jaan Plado /allkiri/

Ivar Raig /allkiri/

Hasso Uuetoa /allkiri/

Sakus, 16. detsembril 2021

ETTEPANEK JA ARVAMUS

Saku Vallavolikogu 18.06.2015 määruse nr.8 „Saku valla põhimäärus“ muutmine

kohta

1. Allakirjutanud teevad põhimääruse eelnõu algatajatele ja koostajale ettepaneku võtta eelnõu tagasi või arvata menetlusest välja alljärgnevatel põhjustel:

– Saku vallavolikogu ei vaja sisulise töö tegemiseks teist aseesimeest, eelnõu seletuskirjas märgitakse vaid, et põhimääruse muutmise ettepanek „lähtub 11. novembril 2021. aastal sõlmitud koalitsioonilepingust“;

– koalitsioonileping valla juhtimiseks, mis selle sõlmimise ajal on vastuolus valla kehtiva põhimäärusega, ei peaks olema aluseks valla põhimääruse muutmiseks, see on vastuolus õigusriigi toimimise ja hea õigusloome printsiipidega;

– vallavolikogu teise aseesimehe ametikoha moodustamisel saab see ametikoht täidetud koalitsioonilepingu kolmanda osapoole esindajaga, mis on vastuolus parlamentaarse juhtimise laialt levinud tavaga, mille kohaselt kahe aseesimega parlamendis või volikogus peaks teise aseesimehe koht kuuluma opositsioonile, nagu see on ka EV Riigikogus ja paljudes teistes kohalikes omavalitsustes;

– volikogu teise aseesimehe ametikoha loomisega laiendatakse Saku vallas poliitilist toiduahelat, mis ei aita kaasa volikogu tegevuse muutmiseks tulemuslikumaks, säästlikumaks, tõhusamaks või mõjusamaks. Vastupidi, selle ametikoha loomisega suureneb oht valla vahendite ebaratsionaalseks kasutamiseks;

– Riigikogu töö- ja kodukorra seaduse kohaselt pole aseesimehe ametikoht ühitatav alalise komisjoni esimehe ametikohaga. Selline kord peaks kehtima ka KOV volikogude kohta (Saku valla põhimääruses pole see küsimus reguleeritud). Kuna Saku valla koalitsioonilepingu kohaselt kavandatakse volikogu aseesimeheks valida isik, kes on juba valitud ühe alalise komisjoni juhiks, siis läheb tema täiendav valimine vastuollu nimetatud töö- ja kodukorra sättega;

– Saku valla põhimääruse muutmise eelnõu 1. lugemine viidi läbi enne selle eelnõu arutamist vallavolikogu alalis(t)es komisjoni(de)s ja saadeti peale eelnõu tutvustamist volikogus kohe teisele lugemisele, millega rikuti eelnõude menetlemise tavalist korda.

Anette-Marlen Ott /elektrooniline allkiri/

Jaan Plado / elektrooniline allkiri/

Ivar Raig / elektrooniline allkiri/

Hasso Uuetoa / elektrooniline allkiri/

Sakus, 23. novembril 2021

Küsimused Saku vallavolikogu esimehele ja aseesimehele, Saku vallavanemale ja abivallavanemale.

1. Kui vallavolikogu otsustab, et seal saab olema esimees ja kaks aseesimeest, kas üks aseesimeeste kohtadest peaks kuuluma opositsioonile nagu see on tavaks Riigikogus ja paljudes kohalikes omavalitsustes?

2. Kas volikogu esimehe ja aseesimehe ametikoht on ühitatav mõne volikogu komisjoni esimehe või aseesimehe ametikohaga? Kas selles küsimuses saab rakendada Riigikogu töö- ja kodukorra seaduse vastavaid sätteid kui valla põhimääruses need sätted puuduvad?

3. Kas üks volikogu liige võib olla samaaegselt mitme volikogu alalise komisjoni esimees või aseesimees kui põhimäärus seda küsimust ei reguleeri, nagu juhtus eelmises Saku vallavolikogus?

4. Kas volikogu teisele aseesimehele võib maksta töötasu või tuleb talle määrata hüvitis? Kuidas tõlgendada KOKS paragrahv 22 lõikes 21 sätestatut, et volikogu pädevuses on „volikogu esimehe või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine või aseesimeestele hüvitise määramine“ juhul kui volikogu otsustab luua teise volikogu aseesimehe ametikoha?

5. Kas KOV tasemel on vaja rakendada EV Põhiseaduse paragrahvis 4 sätestatud printsiipi, et võimu teostatakse Eestis „võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel“ ?

6. Kuidas tagada vallavolikogu ja vallavavalitsuse lahusus? Kas vallavalitsus on pädev arutama vallavolikogu struktuuri ja valla põhimääruse vastavaid sätteid ning koostama vastava eelnõu volikogu jaoks?

7. Kas koalitsioonileping valla juhtimiseks saab olla aluseks valla põhimääruse muutmiseks või tuleb koalitsioonileping sõlmida kujul, mis oleks kooskõlas valla põhimäärusega?

8. Kas vallavolikogu esindajaks valla asutuse nõukogus või hoolekandekogus saab valida vallavolikogusse mitte kuuluvat valla elanikku? Kui jah, siis kas teda saab nimetada „vallavolikogu esindajaks“ või näiteks „vallavolikogu volitatud esindajaks“? Kuidas täpsustada volikogu esindaja staatust, kes pole volikogu liige, et vältida võimalikku väärarusaama, mille kohaselt vallavolikogu esindajat seostatakse vallavolikogu liikme staatusega.

9. Kas valla põhimääruse muutmise eelnõu 1. lugemist saab läbi viia enne selle eelnõu arutamist vallavolikogu alalis(t)es komisjoni(de)s ja saata peale tutvustamist volikogu esimesel istungil kohe teisele lugemisele?

10. Kui vallavolikogu revisjonikomisjon otsustab, et vallavolikogu teise aseesimehe ametikohta pole vallal vaja, leides, et selle ametikoha loomine on seotud vaid ühe koalitsioonipartneri poliitilise toiduahela laiendamisega ning uus ametikoht ei aita kaasa volikogu tegevuse muutmiseks tulemuslikumaks, säästlikumaks, tõhusamaks või mõjusamaks, kas ja kuidas vallavalitsus ja volikogu arvestavad selle otsusega?

11. Kui vallavalitsus ja vallavolikogu ei arvesta punktis 10 nimetatud küsimuses revisjonikomisjoni poolt tehtava otsusega, siis kuidas saavad valla elanikud, keda on lubatud kaasata valla juhtimisse, vältida poliitilise toiduahe levikut vallas ning aidata kaasa maksumaksjate raha kokkuhoidmisele?

Ivar Raig , Saku vallavolikogu revisjonikomisjoni esimees

Sakus, 22. novembril 2021

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Valimisliidu „Roheline Saku Vald“ esindajad Saku Vallavolikogus leppisid kokku ühise opositsioonilise fraktsiooni moodustamises alljärgnevate eesmärkide ja tegevuste elluviimiseks Saku valla elanike heaks.

Lepinguosalised seavad oma tegevuse eesmärkideks muuta valla juhtimine rohkem demokraatlikumaks, efektiivsemaks, läbipaistvamaks, õiguskuulekamaks, opositsiooni ja vallaelanikke kaasavamaks.

Nende eesmärkide saavutamiseks peame vajalikuks alljärgnevaid tegevusi:

Demokraatia edasiarendamiseks Saku vallas koostame muudatusettepanekud Saku Valla põhimääruse muutmiseks eeskätt Saku sõprusomavalitsuste kogemustele tuginedes. Võimalusel püüame osaleda vananenud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) uuendamisel.

Uus põhimäärus peaks andma valla tegevusele oluliselt laiemad volitused, sh. ettevõtluse arendamisel, kohalike loodusvarade ja ressursside haldamisel ja elanike kaasamisel. Vallale oluliste küsimuste otsustamisel taotleme rahvaalgatuste ja kaasava eelarve mõju suurendamist valla juhtimises. Tõstame au sisse kohalike inimeste ja kodanikuühenduste arvamusega arvestamise vallavolikogus ja vallavalitsuses otsuste vastuvõtmisel.

Aitame tugevdada vallas õiguskorda ja seadusekuulekust. Püame suunata valla juhid, eelkõige vallavalitsuse töötajad, pöörduma näoga rahva poole. Aitame muuta vallavalitsuse avatumaks ja valla elanikele kättesaadavamaks. Muudame rohkem valla dokumente avalikuks ja eelarve detailsemaks. Teeme ettepanekuid poliitikute ja ametnike „kahel toolil“ istumise lõpetamiseks nii valitsemisorganites kui ka ärinõukogudes. Püüame suurendame otsustajate vastutust vastuvõetud otsuste eest, sealhulgas vallale ja kodanikele tekitatud kahju eest. Püüame piirata Saku vallas Reformierakonna ja võimul olevate valimisliitude poliitilise toiduahela laienemist.

Teeme ettepanekuid Saku valla vabaühenduste ja tõeliste kodanikualgatuste toetamiseks. Juhime vallavalitsuse tähelepanu võimalustele vähendada bürokraatiat vallavalitsuses. Analüüsime valla ametnike poolt täidetavate ülesannete vajalikkust, püüdes läbi viia auditid vallavalitsuse ja selle allasutuste kõigi olemasolevate ametikohtade vajalikkuse väljaselgitamiseks. Vähendame dubleerivaid tegevusi, et selle arvelt vabanevat ressurssi kasutada vajalike ametikohtade loomiseks, ettevõtluse arendamiseks ja rohepöörde läbiviimiseks.

Taotleme sellise vallavalitsemise haldusmudeli, kus kõik volikokku jõudnud poliitilised ühendused saavad volikogus ja teistes valla juhtimise institutsioonides proportsionaalse esindatuse kooskõlas nende esindatusega vallavolikogus. Selliselt püüame asendada Saku vallas kujunenud koalitsiooni-opositsiooni vastasseisu uue koostöökultuuriga, kus valla arendamisse saavad panustada ka opositsioonis olevad poliitilised jõud.

Taotleme Saku vallale majandusliku iseseisvuse olulist suurenemist, muutumist rohkem sarnaseks sõprusomavaldadega Soome ja Rootsis, mis omavad suuremaid otsustus- ja finantsõigusi. Selleks taotleme vallale suuremaid õigusi valla territooriumil olevate loodusressursside valdamisel, kasutamisel ning maksustamisel. Suuname vallavalitsust võtma endale uusi ülesandeid, näiteks alevikes kõrgendatud avaliku huviga (KAH) alade metsade majandamisel, eakate ja puuetega inimeste hoolekandes vms.

Vajadusel moodustab opositsioon valla varivalitsuse, mis aitab valla juhtidel tõhusamalt lahendada valla arendamise probleeme ning kutsub appi õigusorganeid ja eksperte vallas demokraatia ja õiguskorra edasiarendamiseks .

Anette-Marlen Ott /allkiri/

Jaan Plado /allkiri/

Ivar Raig /allkiri/

Hasso Uuetoa /allkiri/

Sakus, 18. novembril 2021

Ilmus Valimisliit Roheline Saku Vald ajakirjas september/oktoober 2021

Kõigepealt mõistest. Igapäevaselt räägitakse poliitilisest kultuurist enamasti hinnanguliselt kui poliitilise käitumise normist, millele mittevastavat käitumist nimetatakse poliitiliseks kultuurituseks. Eesti puhul peetakse poliitiliseks kultuurituseks näiteks oponentidega mittearvestamist, teerullimeetodil vastaste maha hääletamist, vastastikku poliitilist poriloopimist, poliitikute ebaväärikat käitumist, võimu kuritarvitamist, korruptsiooni jms.

Klassikalise määratluse järgi on poliitiline kultuur suhtumiste, uskumuste ja tunnetuste kogum, mis loob poliitiliste protsesside mõtestamiseks teatud korrastatuse, annab neile mõtte ning varustab inimesed baasarusaamade ja reeglitega, mis suunavad nende poliitilist käitumist. Enamasti seostatakse poliitilist kultuuri selliste lühimõistete nagu demokraatia, osalus, ühiskondlik sidusus, poliitilise süsteemi asjakohasus ja tõhusus. Rahvusvahelises võrdluses hinnatakse Eesti poliitilist kultuuri küllalt eriilmeliseks. See eristub paljuski nii Põhjamaade (põhineb sotsiaalsel õiglusel ja kodanike kaasatusel) kui ka Ameerika Ühendriikide (põhineb militaarsusel, majanduslikul edukusel ja usundil) poliitilisest kultuurist, kuid on säilitanud veel mitmeid posttotalitaarsetele riikidele iseloomulikke jooni (kodanike madal osalus ja usaldamatus poliitiliste institutsioonide (eriti erakondade) vastu.

Kõiki poliitilise kultuuri tunnuseid on võimalik teataval määral mõõta või vähemalt iseloomustada. Näiteks on olemas parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia ning autoritaarse valitsemise vormid, rääkimata erinevatest sõna- ja isikuvabaduste tagamise reeglitest või kodanike kaasamise vormidest erinevates riikides ja omavalitsustes.

Miks on vaja rääkida ja teadvustada poliitilist kultuuri igas Eesti omavalitsuses ja praegu? Aga sellepärast, et Eesti riigivõim teostub eelkõige kohalike omavalitsuste kaudu ja ees on valimised, mis peaksid Eesti omavalitsuste tegevused viima uuele arengutasemele. Siinkohal tuletan meelde ja tsiteerin president Lennart Meri, kes omavalitsuste üleriigilisel nõupäeval 1994. aastal ütles nii: „Sõjaeelses Eesti Vabariigis toimis riigivõim kohalike omavalitsuste kaudu. See peaks olema meie eesmärgiks ka praegu. Viimasel ajal kipub aga süvenema tendents haldusriigi ja võimu tsentraliseerimise poole. Selline suundumus töötab meie põhiseaduse vaimule vastu. Nõrgad omavalitsused ei suuda teostada oma rolli riigivõimu teostajana kohtadel. Omavalitsus on ju see kapillaar, see juussoon, kus toimub hapnikuvahetus või närvilõpp, mis teatab ajju, kas organism külmetab või higistab, tunneb nälga või janu. Kui see side ei toimi, jääb riik inimesele võõraks, sest inimene ei samasta ennast riigiga…“ Sellist olukorda nimetatakse võõrandumiseks ja võõrdumiseks. See on kerge tulema kui inimestega ei arvestata, nendega ei otsita lahendusi ja kompromisse, eriti kohalikes omavalitsustes.

Eduka vallavalitsemise oluliseks eelduseks on võimalikult paljude otsuste vastuvõtmine konsensuse alusel. Konsensuse saavutamiseks on mõistagi vaja debatte, teinekord isegi paljusid tunde, päevi või isegi nädalaid kestvaid debatte, mille käigus leitakse kompromissid, mis rahuldavad kõiki osapooli. On vaja sellist otsuste vastuvõtmise süsteemi, mis annaks kõigile osapooltele hea tunde, et kõik vallavolikogu liikmed ja vallavalitsuse töötajad on ühes paadis. Paadis, kus pole vaid üksikud eessõudjad, vaid hästi motiveeritud koostööd tegev seltskond, mis leiab alati kompromissi ja tasakaalu, vajadusel koos sõltumatute ekspertidega. Kõrge poliitilise kultuuri juurde kuulub arusaam, et partneritele olulisi küsimusi ei panda ilma debatita hääletamisele, et asjaosalised väljendavad oma seisukohti ja erimeelsusi selgelt, ausalt ja argumenteeritult ning nendele erimeelsustele antakse alati ka argumenteeritud vastused. Mitte nii, et ühed räägivad aiast, teised aga aia august.

Kultuurset poliitikat iseloomustab avatus ja kaasatus. Isegi kõige jäigemast seisukohast osapooled pisut taganevad edasise koostöö huvides. Kõikide volikogusse valitud valimisnimekirjade esindajad peaksid kuuluma nii vallavalitsuse kui ka volikogu eestseisuse koosseisu. Kuid see ei tähenda opositsiooni puudumist. Vastupidi, valla jätkusuutliku ja kvaliteetse valitsemise juurde võiks kuuluda aktiivne arendus- või varivalitsus.

Varivalitsused toimivad edukalt Suurbritannias, Austraalias, Uus-Meremaal, Šveitsis ja mitmete teiste riikide parlamentaarse juhtimise praktikas. Arendus-või varivalitsuse liikmeteks võiksid olla opositsiooni saadikud, kes on võimelised esitama ja arendama võimukoalitsiooni suhtes alternatiivseid poliitikaid, kontrollima täitevvõimu tegevust ning valmistuvad selliselt õppides võimalusel täitevvõimu üle võtma. Opositsiooni juht peaks olema varivalitsuse vallavanema kandidaat, kes peaks suutma võimul oleva vallavanemaga pidada debatti kõikides olulisemates valla arengut puudutavates küsimustes. Arenguvalitsuse teised liikmed peaksid aga olema vallavalitsuse teenistuste juhtide oponendid ja töövarjud.

Nii nagu majanduses on konkurents tarbija jaoks edasiviivaks jõuks, aitab ka konstruktiivne poliitiline konkurents saavutada valla juhtimisel valijate jaoks paremaid tulemusi. Kuid ka poliitilise konkurentsi jaoks on vaja reegleid, neid aga juba uues valla põhimääruses.

Ivar Raig, Saku vallavolikogu opositsiooni juht

AUSTATUD SAKU VALLA ELANIKUD!

Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis on Saku vald 30 tegevusaasta jooksul palju saavutanud. On taastatud demokraatlik elukorraldus, ehitatud palju uusi avalikke hooneid ja korrastatud sadu kilomeetreid teid, paremini kui kunagi varem on korraldatud meditsiiniline teenindamine ja jäätmete kogumine, arenenud sidemed naaber- ja sõprusomavalitsustega Eestis ja isegi Jaapanis.

Paraku oleme jõudnud pöördepunkti. Taasiseseisvumisele järgnenud laialdane kodanikuaktiivsus on pärsitud. Saku vallas kaua võimul olnud juhid kipuvad unustama, et nad peaksid töötama kõigi siin elavate inimeste, mitte vaid võimul olijate toetajate heaks.

Valimisliit Roheline Saku Vald rõhutab, et Saku poliitika probleem pole mitte liigne, ega ka liiga vähene, reformimeelsus, vaid uute edasiviivate ideede ja koostöökultuuri vähesus.

Uus valimisliit ei sündinud sihitust opositsioonist või protestist. Saku vallas on hakanud jõudsalt arenema kodanikuühiskond. Elanikud on aktiivselt väljendanud oma meelsust lageraiete vastu Saku alevikus ja selle vahetus ümbruses. Rohkem kui 500 inimest allkirjastasid taotluse piirata Tallinna ringteelt kostuvat liiklusmüra. Vabatahtlikud päästjad on võidelnud kaasava eelarve väikeste rahade õiglase jaotamise eest jne.

Roheline Saku Vald ühendab rohelisuse edu- ja uuendusmeelsusega. Me soovime olla loov, heaoluline ja aktiivne vallarahvas, kes otsustab ise, millisel määral ja kuidas viia läbi uuendusi kiiresti muutuvas maailmas. Me ei taha kuulata vabandust, et üht või teist uuendust mõnes valla jaoks olulises valdkonnas (näiteks ettevõtluse arendamisel või metsanduses) ei saa ette võtta sellepärast, et seda ei võimalda kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Kehtiv seadus on vastu võetud 1993.aastal ja seda on muudetud enam kui 70 korda, kuid sellest hoolimata on muutunud piduriks vallaelu korraldamisel . Me arvame, et vallavalitsus peaks tegelema kõigega, mis aitab vallaelanike elu muuta paremaks ja algatab selleks koos volikoguga ka uued seaduslikud alused. Saku vald vajab uut põhimäärus, mis sätestab kooskõlas Euroopa kohaliku omavalitsuse harta ja Eesti Põhiseadusega Saku valla oluliselt suuremad õigused ja kohustused oma elanike heaolu tagamisel.

Elame suurte globaalsete muutuste ajastul. Pariisi Kliimakokkulepe ja Euroopa Roheline Kokkulepe tõstavad keskkonnapoliitika, rohe- ja ringmajanduse ka Saku poliitika keskmesse. Meilgi hakkab olema kohustus

võtta kasutusele meetmeid õhku paisatavate kasvuhoonegaaside koguste tuntavaks vähendamiseks, sest põlevkivienergeetikast ja autostumisest tulenevalt on CO2 emissioon Eestis ühe elaniku kohta üks Euroopa kõrgemaid. Kliimakokkuleppe elluviimine on meile suur väljakutse, aga ka erakordne võimalus saada üle kasvavast stagnatsioonist ühiskonnas ja võib-olla isegi pikaajalisest mahajäämusest võrreldes Põhjanaabritega.

Roheline Saku vald võiks näidata isegi teistele omavalitsustele teed kuidas arendada rohemajandust ja säilitada rohelist elukeskkonda.

Sellerks on vaja Saku valla üldisele arengukavale lisaks koostada nn rohepöörde tegevuskava. Kindlasti peaks see tegevuskava hõlmama taastuvenergeetikat, jäätme- ja ringmajandust, energiatõhusat ehitust, keskkonnasõbralikku transporti, mahepõllumajandust, säästvat metsandust, keskkonnaharidust ja teadust. Nendes tegevuskavades peaksid olema tasakaalustatult koos nii meetmed heitgaaside ja saaste vähendamiseks kui ka CO2 sidumise suurendamiseks, elurikkuse ja ökoloogilise tasakaalu säilitamiseks kogu valla territooriumil koostöös naaberomavalitsustega. Tuleb hakata mõõtma ja hindama seda, kuidas muudame energiakasutamist tõhusamaks, arendame taastuvenergeetikat, teeme keskkonnainvesteeringuid, kasutame oma loodusressursse senisest säästvamalt ja tõhusamalt, vähendame inimtegevuse ökoloogilist jalajälge jne. .

Me peaksime koos jõudma arusaamisele , et jäätmed pole prügi, vaid ressurss ning koostama mitte ainult prügi sorteerimise, vaid kõikide erinevate jäätmete taaskasutamise kavad. Kui biolagunevad jäätmed võiks töödelda kohapeal, siis teiste jäätmete töötlemine võiks toimuda mitmete omavalitsuste koostöös regiooni, maakonna või riigi tasandil.

Saku vallas rohemajanduse klastri kujundamiseks on vaja erinevate ettevõtete ja organisatsioonide tõhusat koostööd. Seda peaks soodustama vallareform, vallavalitsuse erinevate teenistuste asendamine probleemipõhiste horisontaalsete juhtimistruktuuridega. Vaja on muutusi, mis oleksid võrreldavad reformidega Eesti isesisvuse taastamise või Euroopa Liitu astumise perioodidel. Põhjalikumalt loe vallareformi ja valimisliidu eesmärkide kohta valimisliidu programmist (lk. ……).

Alljärgnevalt leiad kõigi rohelise valimisliidu kandidaatide fotod ja nende huvitavad isikuartiklid paljude valimisprogrammi olulisemate teemade kohta.

Meie kandidaatide hulgast leiab nii kogenud vanu poliitikuid kui ka uuendusmeelseid ja tarkasid noori.

Hoia see unikaalne ajakiri oma lugemislaual kuni valimiste päevani 17. oktoobril.

Kui leiad, et Saku vallas on vaja uuendusi, mis sisalduvad valimisliit “Roheline Saku Vald” programmis ja valimislubadustes ning läbipaistvat vallarahva teenimist,

siis hääleta KOV valimistel valimisliidu “Roheline Saku Vald” kandidaadi poolt.

Ivar Raig,

Saku vallavolikogu liige,

valimisliidu “Roheline Saku Vald” vallavanema kandidaat

Kolm otsustavat päeva Moskvas ja Eesti iseseisvuse taastamine de facto.

Avaldamata artikkel

Sõitsin pühapäeval, 18. augusti 1991.a. õhtul lennukiga Moskvasse, et järgmise päeva hommikul taotleda Jaapani saatkonnast viisat sõiduks XXI ülemaailmsele agraarökonomistide kongressile Tokios.

Pühapäeva õhtu Moskvas oli rahulik ning mingeid avalikke märke eelseisvatest võimuvõitluse sündmustest polnud. NSVL Rahvasaadikute Kongressi saadikuna ööbisin Kremli lähedal “Moskva” hotellis.

Esmaspäeva, 19. augusti hommikune hotell ei andnud samuti millegagi märki alanud putšist. Sõitsin viisa järele Jaapani saatkonna konsulaarosakonda. Kell 9 hommikul olid tänavad rahulikud, tõsi, tööpäeva hommiku kohta oli Moskva kesklinnas liiklust kuidagi vähem kui tavaliselt.

Toimunu kohta sain esimese informatsiooni alles jaapanlastelt, kes teatasid väga viisakalt, et viisade väljaandmine Jaapanisse sõiduks on peatatud kuni võimusuhete selginemiseni.

Putšiga puutusin esimest korda vahetult kokku kella 10 paiku kui jõudsin Kalinini prospektile. Moskva üks peatänavaid oli täis aeglaselt edasi liikuvaid, kuid ilma silmatorkavate loosungiteta demonstrante. Tänavanurgal seisma jääda ja rahvast vaadata õnnestus vaid viivuks, sest minu käsutuses oleva musta “Volga” numbrimärk signaliseeris, et autos on rahvasaadik. Grupike ilmsete joobetunnustega demonstrante lähenes autole ja asus seda raputama, püüdes seda ümber lükata.

Autojuhil õnnestus oskuslikult manööverdades siiski demonstrantide piiramisrõngast vabaneda ja kõrvaltänavate kaudu sõita Kremli väljakule.

Lootsin, et Kremlis saan helistad Jaapanisse ja saada teada, mis tegelikult toimub. Sisenedes olin valmis kõige hullemaks, kuid vastupidi ootustele, oli Kreml peaaegu täiesti tühi. Kohal olid vaid vahtkonnad ja mõned tehnilised töötajad. Ametnikud ilmselt juba teadsid toimuvast ning otsustasid kõrvale hoida.

Kui olin püüdnud tulutult kontakti saada Rahvasaadikute Kongressi ja Ülemnõukogu aparaadi töötajatega, sai selgeks, et käsilolev võimuvõtmine ei saa olla tõsiseltvõetav. Viibisin Kremlis üle tunni, kuid sealt ei õnnestunudki toimuva kohta saada peaaegu mingit lisainformatsiooni. Viidati vaid sellele, et kuumad sündmused toimuvad Vene NSFV Ülemnõukogu hoone, nn Valge maja juures.

Tormasin jalgsi mööda Kalinini prospekti Valge maja poole, kuid nähes saabuvaid tanke ja ehitatavaid barrikaade, loobusin peagi mõttest jõuda demonstrantide ja tankide piiramisrõngas olevasse hoonesse.

Läksin hoopis Eesti esindusse Sobinovski tänaval, helistasin mitmel korral Eesti Ülemnõukogusse Liia Hännile, kes asendas mind Maa-Keskerakonna (EMKE) fraktsiooni ja ka erakonna esimehe ametikohal. Kui Liia Hänni kätte sain, olid äsja lõppenud EMKE fraktsiooni ja Rahvarinde Ühenduse koosolekud. Liia Hänni refereeris EMKE koosoleku tulemusi, kus oldi jõutud üksmeelsele seisukohale, et olukord nõuab iseseisvuse väljakuulutamist ja selleks tegevuskava väljatöötamist koos Eesti Komiteega. Ta küsis ka minu seisukohta ja Moskvas kuuldut-nähtut. Vastasin, et nähtu põhjal on toetus putši korraldajatele kesine ning nende võim pole jõudnud Kremlisse. Toetasin seisukohta, et tekkinud võimuvaakumit ja segadust Moskvas tuleks iseseisvuse de facto väljakuulutamiseks ära kasutada ning julgustasin Liia Hännit tegutsema.

20. augustil otsustasin minna Vene NSFV Ülemnõukogusse. Pääs sinna on jäänud meelde kogu eluks. Valget maja kaitses kaks ringi barrikaade, millest esimese moodustasid Jeltsini poolele üle läinud tankipolk ja teise Jeltsini üleskutsele vastanud vabatahtlikest tsiviilisikutest ja –autodest moodustunud Venemaa Ülemnõukogu kaitsjate ahelik. Hirmuäratavast, mürarikkast ja diisliõli järele lehkavast tankikolonnist läbisaamine läks oodatust kergemini, piisas vaid NSVL rahvasaadiku töötõendi näitamisest. Seevastu tsiviilbarrikaad oli omakorda kahekihiline.

Kõigepealt tuli tõestada kuulumist Jeltsini demokraatlike jõudude toetajate hulka. Selleks piisas ENSV Ülemnõukogu töötõendi näitamisest, sest Eestit ja tema poliitikuid hinnati Moskva demokraatlikes poliitilistes ringkondades väga kõrgelt.

Mind võeti barrikaadi siseringi, kuid Ülemnõukoguni jõudmine võttis veel tunni aega, sest seejärel uuriti täpsemalt minu tausta ja paluti nimetada mõningaid rahvasaadikuid, kes tõenäoliselt asuvad juba Ülemnõukogus ning võiksid mind tunda. Mul oli õnne, sest peagi saabus samasse barrikaadi pääslasse tol ajal Moskvas populaarne akadeemik Tihhonov, akadeemik Bronšteini lähedane sõber ja Eesti iseseisvuse toetaja. Ta oli teel Ülemnõukogusse ja sai õiguse võtta mind endaga kaasa.

Venemaa Ülemnõukogus nägin lähedalt Jeltsini kuulsat rõdukõnet rahvale, mis paljastas putši olemuse ja kaitses tärkavat demokraatiat Venemaal.

Enne keskööd sain Eesti Raadio uudiste toimetusest teada, et ENSV Ülemnõukogu võttis vastu otsuse “Eesti riiklikust iseseisvusest ja Põhiseadusliku Assamblee moodustamisest”. Kavandasin Eesti iseseisvusotsuse võimalikult kiiret tõlkimist vene keelde ja levitamist kohe peale selle teksti saabumist.

21. augusti varahommikul jõudiski iseseisvusotsus faxiga Eesti esindusse ning Eesti esinduse töötaja Kalju Müürisepp korraldas selle tõlkimise vene keelde. Tõlkimise ajal arutasime Müürisepaga võimalikke teid Ülemnõukogu otsuse toimetamiseks Boris Jeltsinini.

Leidsime, et kõige kindlam juurdepääs Jeltsinini on Ülemnõukogu sekretäril Ivan Rõbkinil. Juba tuntud teed pidi läksin uuesti läbi kahekordse barrikaadi, nüüd juba kaaluka dokumendiga ning peale mõningat ootamist Ülemnõukogu sekretäri ooteruumis, tuli Rõbkin minu juurde.

Tutvustasin end lühidalt ja andsin dokumendi ilma kommentaarideta üle. Ülemnõukogu sekretär luges põgusalt dokumenti ning lubas selle esimesel võimalusel Jeltsinile üle anda. Ta vabandus, et ma ei saa dokumenti isiklikult üle anda kuna Jeltsini juures käivad pingsad ettevalmistused Venemaa Ülemnõukogu erakorraliseks istungiks. Mõeldes viivu, palus I. Rõbkin mul ootama jääda.

Paarikümne minuti pärast kutsus ta mind talle järgnema, me sisenesime VNSV Ülemnõukogu istungitesaali ja istusime esimese rea ühele servale.

Peagi algas Venemaa Ülemnõukogu erakorraline ja ajalooline istung Ruslan Hasbulatovi energilisel juhtimisel.

Peale selle rakendamist andis Jeltsin lühikese täpse hinnangu putšile ja sündmustele NSV Liidus ning hakkas ette lugema kavandatavaid meetmeid olukorra stabiliseerimiseks ja oma võimu teostamiseks Venemaal.

Iga otsuse eelnõu pandi vahetult peale ettelugemist hääletamisele ning võeti reeglina ühehäälselt või valdava häälteenamusega vastu, ilma et hääli oleks loetud.

Kui sisepoliitilised otsused olid tehtud, luges Jeltsin ette ka valiku välismaalt saabunud vastukajasid putšile, nende hulgas lühendatult ka Eesti iseseisvusotsuse, tegi ettepaneku Eesti iseseisvuse tunnustamiseks ning andis korralduse Venemaa Välisministeeriumil vormistada sellekohased ametlikud dokumendid. Seega de facto esimesena tunnistas Eesti iseseisvust Venemaa, kuigi de jure allkirjastati otsus 24. augustil 1991. Eesti iseseisvuse tunnustamiseks avaliku korralduse andmine Boris Jeltsini poolt juba 21. augusti pärastlõunal avas tee Eesti kiireks tunnustamiseks Islandi ja teiste riikide poolt, sest nende riikide ajakirjanikud jälgisid istungit rõdul.

Postimees, 17. juunil 2021. 

Eesti Vabariigi presidendi valimise kampaania on alanud, vaatamata sellele, et presidendi valimise seaduse kohaselt pole veel ühtegi ametlikku kandidaati esitatud. Meedias on välja pakutud ja ka praagitud mitmeid kandidaate ja vaagitud nende võimalusi valituks saada. Valimiste praegusel eeletapil toimub kandidaatide sõelumine EV Põhiseaduse esimese paragrahvi vaimus, mille kohaselt kõrgeima riigivõimu kandjaks Eestis on rahvas. Avaliku arvamuse uurijad ja meedia on püüdnud välja selgitada ja tutvustada tõenäolisemaid kandidaate. Lisaks erakondade kandidaatidele, kelledest suur osa on tänaseks taandunud, on vaatluse all ka Tarmo Soomere, kes lülitus sellesse protsessi omaalgatuslikult, olles valmis pidama debatte teiste kandidaatidega . Kuid presidendi valimisseaduse kohaselt esitatakse presidendi ametlikud kandidaadid vähemalt 21 Riigikogu liikme poolt vaid neli päeva enne valimisi Riigikogus. Selliselt on kujunenud olukord, et rahvas, meedia ja üks kandidaat soovivad debatte ja arutada erinevate presidendikandidaatide visioone Eesti riigi lähituleviku teemadel, kuid kõik erakonnad on üksmeelselt koondunud presidendi valimiste seaduse kilbi taha ning hoiduvad avalikest debattidest.

Presidendikandidaatide põhjalikke väitlusi, riigi arengu tulevikuvisioone ning lõpuks uut tegusat presidenti on aga Eestil väga vaja. Lahenduse võinuks anda presidendi valimiste seaduse kiire muutmine selliselt, et presidendikandidaadid oleksid enne valimisi piisavalt vara selged ja avalikeks debattideks jääks vähemalt kolm kuud aega. Selle seaduseelnõu võinuks algatada kas istuv president, valitsus, mõni erakond, Riigikogu liige või isegi rahvaalgatuse korras kodanikkond. Kuid kahjuks pole seda senini tehtud!

Põhiseadusega on rahvas kuulutatud kõrgeima riigivõimu kandjaks Eestis. Kuid riigipea valimine on delegeeritud eelkõige Riigikogu liikmetele. Presidendivalimisi ei tohiks aga erakonnad kasutada valitsuskoalitsiooni, endi ja päevapoliitika huvides. Seda on mõistagi väga raske saavutada. Mäletatavasti isegi Põhiseaduse Assamblee ei suutnud presidendivalimiste korra sätestamisel seda vältida. Valimiste kord võib kujuneda tänavu ja ka edaspidi aga määrava tähtsusega teguriks uue presidendi valmistel. Sellepärast on vaja mõelda selle muutmisele.

Põhiseaduse assambleele esitati kaks põhilist presidendi valimise teed: kaudne ja otsene. Menetlema hakati aga juba kolme sõnastust: presidendi valib Riigikogu; presidendi valib valijameeste kogu, mis koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest; presidendi valib rahvas.

60-liikmelise assamblee enamus valis konkureerival hääletamisel kopromissivariandi kahest esimesest ülalnimetatud presidendi valimise teest. Presidendi otsevalimise variandi vastu kasutati peamiselt argumenti, et see poleks kooskõlas tema rolliga riigi juhtimisel. Kardeti, et otsemandaat annab presidendile liiga palju võimu. Assamblee enamus toetas suhteliselt nõrga EV presidendi kujundamist (kümnepallisüsteemis ligi kolm palli). Sellest hoolimata kirjutati Põhiseadusse 20 erinevat presidendi ülesannet riigi juhtimisel. Presidendi valimist valijameeste poolt toetas ka politoloog Rein Taagepera, üks vähestest assamblee liikmetest, kes oli teaduslikult uurinud erinevaid presidendivalimiste süsteeme. Kuid Taagepera soovitas, et omavalitsuste esindajate arv ei peaks valijameeste kogus ületama riigikogu liikmete arvu, kuid sellega ei arvestatud.

Presidendivalimiste nn segasüsteemi üks peamine puudus seisneb selles, et valimiste tulemused on raskesti prognoositavad ning ei pruugi lõpptulemusena rahuldada ei Riigikogu ega rahva enamust. Kui Riigikogus ei saavuta ükski kandidaat kahekolmandikulist enamust, siis võib asjade käik valijameeste kogus muutuda etteaimamatuks, vaid momendi emotsioonist lähtuvaks, mis eelmistel valimistel ilmekalt juhtuski. Tegemist on ühekordse, paljuski juhuslikult kokku sattunud inimeste koguga, mille vastutus valimiste lõpptulemuse eest on vägagi piiratud. Mitte asjata ei nimetatud presidendi valimist valijameeste kogus “valimisteks põllul”. Sellised ebamäärased isikuvalimised on iseloomulikud noortele demokraatiatele. Eesti siirdumisel küpse demokraatiaga riikide hulka peaks vastavalt muutuma ka põhiseaduses presidendi valimiste kord. Tänu haldusreformile on tänaseks valijameeste arv muutunud väiksemaks ja Riigikogu liikmete ja kohalike omavalitsuste valijameeste suhe võrdsemaks (101 riigikogu liiget ja 107 KOV esindajat). President tuleks seal valida aga mitte kooseisu enamuse vaid hääletanute enamusega, et vältida mittehääletamist ja patiseisu.

Olen veendunud, et valijate teadlikkus ja poliitiline küpsus on viimase 30 aastaga Eestis nii palju kasvanud, et usaldada rahvast riigipea otsevalimistel. Kehtiva EV Põhiseaduse järgi on Eesti presidendil tunduvalt rohkem õigusi kui mitmetes teistes Euroopa parlamentaarse demokraatiaga riikides, kus presidenti valib rahvas. President teostab reaalset võimu seadusandluse vallas näiteks edasilükkava vetoõigusega Riigikogu seadusloome suhtes. Ta võib algatada põhiseaduse muutmist, määrab peaministrikandidaadi, nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed ning paljud teised kõrgeimad riigiametnikud jne.

Kuid eelkõige on vaja Eestil presidenti kui riigi ja rahva vaimset liidrit, moraalset autoriteeti, kes suudab vajadusel vaenupooli lepitada ning ka täitevvõimu nõustada, kui see peaks kas välissuhetes või ka siseriiklikult hätta jääma. See eeldab, et president oleks väga hästi kursis kogu riigi poliitika ja ka poliitikutega, õiguse ja õigusloomega, erinevate kodanike ja huvigruppide vajaduste ja meelsusega.

EV president võiks olla tõeline riigimees selle sõna parimas tähenduses, kes suudab pidevalt uuenevas rahvusvahelises olukorras arendada riiki erakondade üleselt. Sellepärast loodan, et Sakus 16. juunil tehtud ettepanek esitada Tarmo Soomere EV presidendi kandidaadiks algatab debati riigiehituse ja kogu ühiskonna uuendamise (riigireformi, sealhulgas põhiseaduse täiendamise), rahvusideoloogia ja rahvuskultuuri edasiarendamise ning ka rahvusvahelise koostöö, eelkõige Euroopa Liidu, NATO ja ÜRO reformimise teemadel.

Ühe või teise presidendikandidaadi toetusprotsendid ja edu võiksid sõltuda sellest, milliseid muutusi nad visionäärina ja arvamusliidrina Eesti elu paremaks muutmiseks välja pakuvad. Uute edasiviivate ideede puudus, kestvad vastuolud valitsuskoalitsioonis ning otsustamatus paljudes küsimustes on viinud Eesti riigi stagnatsiooni. Seisakut võiks aidata ületada ka uus president, kes ei karda vajadusel mobiliseerida otsustajaid uuenduste elluviimiseks. Uue presidendi valimistega võiks rahval tekkida uus lootus, et algatatakse sisulisi muutusi poliitika edasiseks demokratiseerimiseks ja elatustaseme taas kiiremale kasvule viimiseks. Tulevane president peaks suutma senistest paremini lepitada erinevate erakondade juhte ja ministreid ühistööle Eesti hüvanguks. Koos õiguskantsleri ja kohtusüsteemiga peaks EV President aitama suurendada õiglust ühiskonnas. Kui on rohkem õiglust, siis on tagatud ka vabadused ja vastupidi – ebaõiglases riigis pole tagatud ka isikuvabadused. Riigipea ei tohi eliidi, äri- ja ettevõtjate huve seada kõrgemale kodanike huvidest, sest Eesti riigi lõid selle kodanikud ja elanikud, mitte erakonnad ja erafirmad. Ainult nii võib riigipeast saada tunnustatud ja armastatud president.

Jääb küsimus, kas Eestis leidub sellist isikut, kes suudab Eesti taas äratada arengule. Täieline Eesti Vabariigi president peaks esindama riigis „tasakaalustavat vaimset küpsust“, ta peab olema empaatiavõimeline diplomaat nii välis- kui ka sisesuhetes. suutma koondada enda ümber tunnustatud teadlasi ja kogenud eksperte, edumeelseid ettevõtjaid ja usaldusväärseid poliitikuid, et kindlustada Eesti riigi jätkusuutlikkust ja teadmuspõhist uuenemist. Uue presidendi meeskonnast võib sõltuda, kas lisaks vabadustele saab Eestis olema ka õiglus ja regionaalne tasakaalustatus, kus aktiivsed kodanikud on ka sisuliselt kaasatud riigiasjade otsustamisse.