Ivar Raig

Avaldatud ajalehes “Saku Sõnumid”, märts 2019

Saku vallavolikogu opositsiooniline saadikurühm koosseisus Jaan Plado, Henrik Raave, Ivar Raig, Marianne Rande ja Hasso Uuetoa palusid, et Saku vallavalitsus tagaks Nõukogude Liidu (endise Eestit valitsenud kommunistliku võõrriigi) sümboolika (sirp ja vasar) eemaldamise (kinni katmise) Saku valla omanduses oleva tulevase Saku Gümnaasiumi hoone fassaadilt.

Paraku vallavalitsus ning valdav osa valitsuskoalitsiooni kuuluvaid volikogu liikmeid seda ettepanekut ei toetanud, kuigi sel teemal toimus elav diskussioon.

Sümboolika eemaldamise ettepaneku tegijad esitasid argumentideks fakte, et valdavas osas Euroopa riikides on tunnistatud kommunistliku Nõukogude Liidu valitsemisrežiim võrdväärselt kuritegelikuks fašistliku valitsemisega. Saksamaal ja Itaalias on fašismi sümbolid keelatud. Eestis vastavat seadust küll pole, kuid Nõukogude Liidu sümboolika riigi ja kohalike omavalitsuste omanduses olevatelt hoonetelt ja ruumidest on reeglina kõrvaldatud. Erandiks on vaid mõned muinsuskaitse all olevad ja suurt arhitektuurilist või kunstilist väärtust omavad objektid.

Abivallavanem Tanel Otsa koostatud põhjendused sümboolika säilitamiseks koosnesid kolmest sisulõigust.

Esimeses viidatakse hoone projekteerimistingimustele, mille kohaselt tuleb säilitada hoone välisviimistluse põhimõtted, konfiguratsioon ja ehisdekoor. Opositsiooni arvates sirbi ja vasara kinni katmine ei takista projekteerimistingimuste täitmist, sest sümboolikat ei peaks pidama isegi mitte ehisdekoori osaks.

Teiseks arvab vallavalitsus, et gümnaasiumi hoonele tuleks paigutada tahvel, mis selgitaks „fassaadil säilinud ehitusdekoori ja sümbolite tähendust ning kuulumist kunstilisse tervikusse“. Opositsioonisaadikud ei pea vajalikuks tahvli paigutamist hoonele, mis meenutaks totalitaarset korda ja kisuks lahti vanad haavad. Nõukogude sümbolid ei kuulu kunsti valdkonda ning Saku tulevane gümnaasium pole muinsuskaitse all. Kommunistlikku võimusümboli säilitamise õigustamine nähtavas kohas Eesti gümnaasiumis oleks veel halvem kui sümboolika jätmine fassaadile.

Kolmandaks leiti, et „sümboolika olemasolu ei ole senini takistanud korraldada Teaduse 1 hoones vallavolikogu ja vallavalitsuse tööd, viia läbi mitmesuguseid teisi üritusi“. “Nõukogude sümboolika säilitamine algsel kujul on olnud levinud praktika ka teiste samast ajastust pärit hoonete juures (Tallinna tehnikakõrgkooli, GAG ja Jõgeva riigigümnaasiumi renoveerimisel“. Opositsioon tõi välja kontraargumendi, et küsimus on poliitilises tahtes ja sümboolika eemaldamise ajastatuses. Mõistagi tulnuks sümboolika eemaldada juba ammu, kuid siin kehtib loogika, et parem hilja kui mitte kunagi. Varem pole Teaduse 1 hoonet sellises ulatuses ning gümnaasiumi rajamise eesmärgiga renoveeritud. Sellepärast on just praegu sobiv aeg sümboolika eemaldamiseks või katmiseks, sest tellingud on püsti ning sümboolika katmine ei tekita täiendavaid kulusid. Jõgeva Gümnaasiumi direktor Priit Põder, Jõgeva linnavolikogu kunagine liige arvas, et kui nende majal oleks olnud sirp ja vasar, siis oleks see volikogu otsusega eemaldatud.

Kokkuvõtteks ei suutnud opositsioonisaadikud vallavalitsuse pooldajaid veenda, vaatamata sellele, et kohati räägiti teineteisest mööda. Valitsus lähtus rohkem juba kujunenud olukorrast, alalhoidlikkusest ja avaliku huvi vähesusest sümboolika eemaldamise suhtes, opositsioon aga rohkem vajadusest poliitilise otsuse järele ja sümbolite sobimatusest uue haridusasutuse fassaadil. Määravad ju kool ja haridus niivõrd suures mahus noorte inimeste identiteedi ja eluhoiakud, et tulevikku vaadates on just koolidega seonduv Eesti riigi püsimise ja rahvusliku kasvatuse üks kõige tähtsam küsimus. Samal seisukohal on ka EV Riigikantselei sümboolika küsimustega tegelev nõunik Gerd Uiboaed, kes juhib oma kirjas Saku valla otsustajate tähelepanu, et kõrvuti arhitektuuri säilitamisega on vaja käsitleda ka sirbi ja vasara kui sümboli (väärtuste ja sõnumite tähistaja) kasutamise sobilikkust ja põhjendatust Eesti Vabariigi haridusasutuse fassaadil.

Ivar Raig,

Vallavolikogu opositsioonilise fraktsiooni juht

Sakus, 12. märtsil 2019

SAKU VALLAVOLIKOGU

OTSUS

(eelnõu 21.03. 2019)

Kooskõlas Saku valla põhimääruse paragrahviga 42 (Õigusakti algatamine) lõigetega 3 (volikogu võib oma otsusega anda vallavalitsusele ülesande)

vallavolikogu otsustab:

1. Paluda vallavalitsusel tagada Nõukogude Liidu (endise Eestit valitsenud kommunistliku võõrriigi) sümboolika (sirp ja vasar) kinni katmine Saku valla omanduses oleva tulevase Saku Gümnaasiumi hoone fassaadilt.

2. Vallavalitsusel koostöös vallavolikogu ja Saku Gümnaasiumi juhtkonnaga vajadusel selgitada valla elanikele võõrriigi sümboolika säilitamise sobimatust Eesti õppeasutuse fassaadil.

Jaan Plado / allkiri/

Ivar Raig /allkiri/

Marianne Rande /allkiri/

Hasso Uuetoa /allkiri/

Sakus, 21. märtsil 2019

Seletuskiri

Saku vallavolikogu otsuse eelnõu

„Nõukogude Liidu sümboolika kinni katmise kohta tulevase Saku Gümnaasiumi hoone fassaadilt“ kohta

Teatavasti on valdavas osas Euroopa riikides tunnistatud kommunistliku Nõukogude Liidu režiim võrdväärselt kuritegelikuks fašistlikuga. Saksamaal, Itaalias ja mitmes teises Euroopa riigis on fašismi sümbol (haakrist) keelatud.

Eestis on Nõukogude Liidu sümboolika (sirp ja vasar) riigi ja kohalike omavalitsuste omanduses olevatelt hoonetelt ja ruumidest reeglina kõrvaldatud. Erandiks on vaid mõned muinsuskaitse all olevad või suurt kunstilist väärtust omavad objektid.

Saku endine vallavalitsuse hoone (Teaduse tn 1) on nendes küsimustes jäänud senini vajaliku tähelepanuta. Sirp ja vasar tuletavad nõukogude režiim aegu jätkuvalt meelde nimetatud hoone kuue samba kohal. Hoone pole võetud muinsuskaitse alla ning hoone kapitaalremondi käigus kohaldatakse see gümnaasiumiks, Eesti õppeasutuseks, mille fassaadil võõrriigi sümboolikat tuleks pidada sobimatuks.

Saku vallavalitsuse arvamuses Nõukogude Liidu sümboolika jätmise kohta nimetatud hoone fassaadile viidatakse hoone projekteerimistingimustele. Oleme seisukohal, et sümboolika kinni katmine ei takista projekteerimistingimuste täitmist.

EV Riigikantselei sümboolika küsimustega tegeleva nõunik Gerd Uiboaed juhib oma kirjas tähelepanu, et „vallavalitsus käsitleb hoone algupärase väljanägemise taastamist kui arhitektuuripärandi säilitamist, kuid ei käsitle sirbi ja vasara kui Nõukogude Liidu sümbolite (konkreetse isiku, väärtuste ja sõnumite tähistaja) kasutamise sobilikkust ja põhjendatust Eesti Vabariigi haridusasutuse fassaadil. Viimast ei saa aga käsitlemata jätta, viidates teiste varasemale praktikale“.

Me jagame seda seisukohta ning kutsume vallavalitsust nägema nõukogude sümboolikaga seoses ka poliitilist ning hariduslikku aspekti. Me taotleme vallavalitsuselt ja volikogult poliitilist otsust.

Me ei nõustu valla juhtide seisukohaga, et vallavolikogu saadikuterühma poolt esitatud eelnõud ei panda volikogu päevakorda põhjendusega, et see ei leidnud toetust juhtivkomisjonis. Kooskõlas Saku valla põhimääruse paragrahvi 43 lõikega 6 „Kui eelnõu ei saa vastavas komisjonis poolthäälte enamust, tagastab komisjoni esimees eelnõu volikogu esimehele, kes esitab selle eelnõu algatajale koos komisjoni poolt tehtud muudatusettepanekute ja märkustega“. Seda põhimääruse punkti pole täidetud.

Sellepärast soovime kooskõlas nimetatud paragrahvi lõikega 12 eelnõu arutamist volikogu istungil.

Jaan Plado / allkiri/

Ivar Raig /allkiri/

Marianne Rande /allkiri/

Hasso Uuetoa /allkiri/

Sakus, 21. märtsil 2019

SAKU VALLAVOLIKOGU

OTSUSE EELNÕU

Otsus võetakse vastu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 34 ja § 35 lõike 2 alusel.

1. Korraldada ümber Saku vallas pakutavate kultuuriteenuste koordineerimine järgmiselt:

1.1. Moodustada Saku Valla Kultuurinõukogu.

1.2. Viia Saku vallas ühtse kultuuripoliitika kujundamine ja kultuuriteenuste pakkumise koordineerimine kultuurinõukogu pädevusse.

1.3. Saku vallavalitsusel tagada Saku Valla Kultuurinõukogu põhikirja koostamine ja esitamine volikogule kinnitamiseks ühe kuu jooksul arvates käesoleva otsuse vastuvõtmisest.

2. Otsuse peale on õigus esitada vaie Saku Vallavolikogule 30 päeva jooksul arvates päevast, millal haldusakt või toiming teatavaks sai või esitada kaebus Tallinna Halduskohtule haldusmenetluse seadustiku §-s 46 ettenähtud tähtajal

3. Otsus jõustub teatavakstegemisest

Jaan Plado / allkiri/

Henrik Raave /allkiri/

Ivar Raig /allkiri/

Marianne Rande /allkiri/

Hasso Uuetoa /allkiri/

21. märts 2019.a.

SELETUSKIRI

Saku Vallavolikogu otsuse „Kultuuritegevuse korralduse muutmine Saku vallas“ juurde

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lõige 2 ütleb, et Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses.

Saku vallas tegutseb peamiselt kaks kultuuri – ja huvitegevuse teenuseid pakkuvat asutust. Need on Saku Huvikeskus ja Kiisa Rahvamaja. Lisaks nendele pakuvad kultuuriteenuseid ka Saku Mõis, Üksnurme Reheküün, Saku Õlletehas, mitmed teised asutused ning kodanikuühendused.

Saku Huvikeskus ja Kiisa Rahvamaja poolt pakutavad kultuuri- ja huvitegevusteenused vastavad vallaelanike soovidele ja huvidele. Seda nii laste kui täiskasvanute vajadusi, samuti ka erinevaid külaseltside, allasutuste ja ettevõtjatega koostöös läbi viidud projekte silmas pidades (suvised suurüritused (jaanipeod, augustfest jt) mõisapeod- ja kontserdid, laadad, ülevallaline mälumäng ja lauluvõistlused, ühiskontserdid ja muud valla jaoks olulised suursündmused). Materiaalsete vahendite, meeskondliku ressursi ja loomingulise potentsiaali ühiskasutamine ei ole täna probleemikohaks, seda võivad kinnitada kõik nende asutuste senised koostööpartnerid. Valla suuremad kultuuri- ja huvitööasutused on siiani töötanud laitmatult ja sellest tulenevalt puudub vajadus nende koondamiseks ühe uue asutuse alla.

Võimalikku ühendamist planeerides ei ole hinnatud olukorda tervikuna, ega arvestata sellega, milliseks võib kujuneda ühendamise tegelik mõju piirkondlikule kultuuri-, huvitegevus- ning huviharidusteenuste mitmekesisuse ja kättesaadavuse säilimisele ja edasistele arenguvõimalustele.

Selliste olulise mõjuga muudatuse kavandamisel vajab valla kultuurielu tervikuna paremat suunamist ja koordineerimist, mis peaks alguse saama valla juhtimise tasandilt, et kujuneks terviklik (mitte ainult kahe asutuse põhine) kultuuriidentiteet ning kultuuripoliitika.

Selle saavutamiseks tuleb välja töötada Saku valla kultuuri arengukava ja kultuuripoliitika põhialused, mis määratleks põhimõtted kultuurielu korraldamiseks, kultuuriasutuste rahastamiseks ning muude kultuuri- ja huvitegevusteenuste arendamiseks ning toetamiseks.

Saku valla kultuuripoliitika väljatöötamise ning kultuuri-ja huviteenuste pakkumise paremaks koordineerimiseks moodustatakse Saku valla peamistest kultuuri- ja huvitööasutuste juhtidest, kultuuriteenuseid pakkuvate organisatsioonide esindajatest ja vallavanemast Saku Valla Kultuurinõukogu. Kultuurinõukogu tuvastab arendamist vajavad valdkonnad ja töötab välja valdkonnaülesed arendamise protsessid. Analüüsib ja teeb ettepanekuid elluviimiseks.

Nõukogu hakkab tööle vastava põhikirja alusel, mis töötatakse välja kõigi huvitatud osapoolte osavõtul ühe kuu jooksul ja esitatakse volikogule kinnitamiseks.

Saku Vallavalitsuse töötajate tööülesannetes tehakse nõukogu põhikirjaga kooskõlas olevad muutused.

Jaan Plado / allkiri/

Henrik Raave /allkiri/

Ivar Raig /allkiri/

Marianne Rande /allkiri/

Hasso Uuetoa /allkiri/

Liina Hendrikson /allkiri/

Avaldatud Postimees, 14. november 2018 

Suveräänsuse teema on jälle päevakorras. 16. novembril tähistatakse Rahvusraamatukogus rahvusvahelise konverentsiga Eesti NSV Ülemnõukogu erakorralise istungjärgu poolt 16. novembril 1988. aastal vastu võetud Eesti suveräänsusdeklaratsiooni 30. aastapäeva. Sellel deklaratsioonil on oluline ajalooline tähendus nii Eesti, Nõukogude Liidu kui ka kogu Euroopa ja maailma jaoks. Ülemnõukogu deklareeris: „Eesti NSV suveräniteet tähendab, et talle kuulub tema kõrgemate võimu-, valitsemis-, ja kohtuorganite näol kõrgeim võim oma territooriumil.“ Selle otsusega mitte ainult ei peatatud Moskva kavatsused hakata Eestis fosforiiti kaevandama, vaid tekitati säde, millest tõusis kogu nõukogude korda põletanud leek ning algas Eesti suveräänsuse taastamine de facto. See otsus pani aluse Eesti, Läti ja Leedu taasühinemisele Lääne-Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Suveräänsuse sisu muutumise ja põhiseaduse muutmise küsimused on rahvusriikide, Eesti riigireformi ja Euroopa Liidu tuleviku teemad. Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja mitmed Euroopa Parlamendi saadikud püüavad kujundada Euroopa suveräniteeti. Samas mitmed väikeriigid tugevdavad rahvusriigi õiguslikke aluseid. Näiteks Iisrael seadustas, et on rahvusriik, Iisraeli territoorium kuulutati juutide ajalooliseks koduks ja Jeruusalemm selle pealinnaks. Suveräänsuse tunnustamist taotlevad katalaanid, kurdid, palestiinlased jt. Eelseisvate Riigikogu valimiste eel taotlevad riigireformijad eesotsas Jüri Raidlaga mitme riigijuhtimist käsitleva põhiseaduse paragrahvi muutmist. Täpsustamata suveräänsuse sisu kutsub Mart Helma Ungari, Poola, Itaalia, Austria ja Suurbritannia eeskujul likvideerima Eesti suveräänsuspuuet (vt Postmees, 31 oktoober 2018).

Et vastata küsimusele, kuidas on muutunud Eesti suveräänsus, tuleb kõigepealt piiritleda suveräänsuse mõiste ja tutvuda selle erinevate tõlgendustega. Seejärel tuleb leida suveräänsuse peamised komponendid ja püüda neid ajateljel mõõta.

Suveräänsuse mõiste võttis kasutusele prantsuse jurist Jean Bodin 1576. aastal ilmunud teoses „Les six livres de la République“, milles ta defineeris suveräänsust kui riigi piiramatut ja igavest võimu. Laialdasemalt võeti termin kasutusele koos püsivate ja stabiilsete riikide kujunemisega Euroopas 17. sajandi keskpaigas kui sõlmiti Vestfaali leping (1648), mille kohaselt riigid (võimukandjad) on iseseisvad ja sõltumatud ehk suveräänsed ning ei sekku teiste riikide siseasjadesse. Lisaks riigile võib suveräänsust omada ka rahvas, hõim (sugukond), asutus või ettevõte ning ka isik (persoon). Ühe või teise juriidilise või füüsilise isiku suveräänsus võib olla riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide poolt reguleeritud vägagi erineval moel.

ÜRO liikmesriigid austavad rahvusvahelistes suhetes üksteise suveräänsust ja sellest tulenevaid õigusi, näiteks vajadusel mõista kohut ka teise riigi kodanike üle. Suveräänsus on alati suhteline ning pole kunagi absoluutne. Stanfordi ülikooli professor Stephan D. Krasner on kirjeldanud suveräänsuse tänapäevast toimimist kui „organiseeritud silmakirjalikkust“. Kuid see ei tähenda veel, et suveräänsus on jäänud ajale jalgu. Riikide suveräänsus sellepärast vajabki alalist kaitsmist, toonitab Krasner, et seda pidevalt rikutakse.

Eesti Vabariigis 1992. aastal heaks kiidetud Põhiseaduse §1 tõttu peetakse Eestit üheks kõige tugevamat suveräänsust taotlevaks riigiks Euroopas. See oli tollaste Põhiseaduse Assamblee liikmete vaieldamatu tahe. Kuid sellega ei piirata otseselt võimalust riikluse, julgeoleku ja majanduse huvides teatud määral oma suveräänsust jagada teiste riikidega. Kõik riigid on paljudes küsimustes delegeerinud oma suveräänsust rahvusvahelistele organisatsioonidele või teistele riikidele. Küsimus on suveräänsuste vahetamise bilansis. Tuleb püüda mitte ära anda rohkem iseotsustamise õigust kui saab vastu osalust kaasotsustamises. Reaalses elus tahavad kõik riigid, ettevõtted ja isikud olla rohkem suveräänsed, kuid ajas (näiteks sõja, valitsus-, poliitika-, majandus- või keskkonnakriisi tingimustes) võib see kiiresti väheneda.

Siiski ei saa nõustuda nendega, kes väidavad, et globaliseeruvas maailmas, kus riikidevaheline vastastikune sõltuvus ja seotus on kasvanud ning piirid hägustunud, suveräänsus iganeb. Globaliseerumine poliitikas ja majanduses, tehnoloogilised uuendused ja internet on küll muutnud maailma n-ö väiksemaks, ühiskondi juhitakse varasemast erinevate vahenditega, kuid riikide ja rahvaste enesemääramise tahe on jäänud põhimõtteliselt samaks.

Riikide suveräänsuse võib jagada sise- ja välissuveräänsuseks. Sisesuveräänsust iseloomustavad riigi sümbolid, valitsemisinstitutsioonid (riigipea, valitsus, parlament, kohus, põhiseadus jms), rahasüsteem, territoriaalne terviklikkus ning püsielanikkonna olemasolu. Välissuveräänsuse tunnusteks on välispoliitiline sõltumatus, riigi kaitsevõime, diplomaatilised suhted teiste riikidega ja liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides. Nende tunnuste abil saab eristada suveräänsuse jagamatuid ja jagatavaid tunnuseid, de jure ja de facto süveräänsust. Maailma kõige suveräänsemateks riikideks peetakse Šveitsi ja USA-d. Eesti suveräänsusnäitajad saaksid kõrgemaks, kui meil oleksid tunnustatud piirileping Venemaaga, oma toimiv rahasüsteem ning suurem arv diplomaatilisi esindusi kolmandates riikides.

2009.a. jõustunud Lissaboni lepinguga kehtestati Euroopa Liidu poliitika-, õigus- ja majanduskeskkonnas muutused, mis hakkasid süvendama Euroopa liikumist föderaalriigistumise suunas ning muutsid olulisel määral kõikide EL liikmesriikide suveräänsust. 49 uut poliitikavaldkonda viidi EL institutsioonide ainupädevusse, mis tähendab seda, et nendes valdkondades on EL õigus ülimuslik liikmesriikide põhiseaduste ja seaduste suhtes. Seda ka EL tulevaste seaduste suhtes. Võrreldes varem kehtinud alusleppega suurendati EL pädevusi kokku 68 poliitikavaldkonnas ning 19 valdkonnas hakati kasutama kvalifitseeritud enamusega hääletamist, millega oluliselt vähenes liikmesriikide vetoõigus oma suveräänsuse kaitsmiseks. Lisaks laienesid Euroopa Kohtu õigused EL õiguse tõlgendamisel ja loodi uusi riigiüleseid institutsioone. EL on üha laialdasemalt saanud tunnustust kui uus iseseisva õigusvõimega juriidiline isik. Varasemalt EL ei omanud liikmesriikidest eraldi juriidilist staatust ning teistes rahvusvahelistes organisatsioonides oli tal vaid vaatleja staatus. Praegu kuulub näiteks G-20 koosseisu EL ja 19 riiki, sealhulgas 4 EL liikmesriiki. Ka teistes rahvusvahelistes organisatsioonides on EL järk-järgult muutunud juriidiliselt oma liikmesriikidest eraldiseisvaks, nii nagu Saksamaa keskvalitsus liidumaadest või USA keskvõim osariikidest.

Uus EL liikmesriikide suveräänsusastme muutumine toimus veel seoses majandus- ja võlakriisi ületamisega Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) moodustamise kaudu.

Eesti Riigikohtu 12. juuli 2012. a. otsuses ESM asutamislepinguga ühinemise kohta on kirjas, et Üldkogu hinnangul ei ole 2003. a. rahvahääletusel heaks kiidetud Põhiseaduse täiendamise seaduse volituseks legitimeerida Euroopa Liidu lõimumisprotsessi ega piiramatult delegeerida Eesti pädevust Euroopa Liidule ilma küsimuse panemist rahvahääletusele.

Seega varem või hiljem, kas meie sisemistest või välistest poliitilistest protsessidest tingituna, tuleb hakata muutma Eesti Põhiseadust. Mida varem me sellega alustame, seda parem meie endi riigi õigussüsteemi legitiimsusele ja rahva õiguskuulekusele.

Eesti Põhiseaduse tekst peaks olema rahvale arusaadav ja otseselt loetav. Praegu tuleb aga Põhiseaduse toimimist lugeda koos EL aluslepingu, liitumislepingu, ESM asutamislepingu ja viimase juurde käiva Riigikohtu otsusega.

Mitmed Eesti Põhiseaduse paragrahvid on muutunud isegi sisuliselt kehtetuks. Näiteks paragrahv 111 ütleb: „Eesti raha emissiooni ainuõigus on Eesti Pangal.“ Kuid Eesti raha kui suveräänsuse kunagist tunnust enam reaalselt ei eksisteeri, rääkimata raha emiteerimise ainuõigusest. Isegi Riigikogu on kaotanud suurema osa oma õigusloome suveräänsusest. EL õigusaktide osatähtsus, mis on vastu võetud EL institutsioonide poolt Brüsselis, Strasbourgis või Luxembourgis ulatub juba enam kui 85 protsendini Eestis rakendatavatest õigusaktidest.

Seega peale taasiseseisvumist Eestis toimunud olulised poliitilised ja majanduslikud sündmused on oluliselt muutnud meie suveräänsust, eelkõige on seda vahetatud nn Euroopa Liidu suveräänsuse vastu.

Uues kujunenud olukorras on vaja moodustada Eesti Põhiseaduse autoritest ja juristidest töörühm ettepanekute väljatöötamiseks Eesti Põhiseaduse muutmiseks või täiendamiseks lähtudes Eesti Põhiseaduse aluspõhimõtetest ja Eesti huvidest globaliseeruvas maailmas.

Austatud vallavanem, volikogu esimees ja volikogu liikmed!

Seoses Saku valla ja meie kõigi tulevikuga, on mul üks suur unistus – et Saku vallal oleks selge tulevikuvisioon, mida viivad ellu erksad juhid, kes teenivad Saku valla rahvast. Meie vald peaks olema nüüdisaegne, tõhus ja kohanemisvõimeline globaalsete, regionaalsete ja vabariigisiseste muutuste suhtes. Selleks tuleb meil kõigil koos sõnastada valla arendamise uus visioon („Läbi rohelise akna“ võib jääda“ tunnuslauseks ja isegi logoks, kuid sel väljendil pole tulevikku suunatud eesmärgistatud ja kogu elanikkonda mobiliseerivat jõudu).

Sellepärast ja veel mitmel põhjusel esitasin ma Saku valla arengukavasse 18 parandusettepanekut, milledest peamised mõistetavalt ei leidnud valitsuses toetust hääletati volikogus maha. Üks neist kõlas nii: „lükata Saku valla arengukava 2012-2025 esitatud kujul tervikuna teisel lugemisel tagasi“, järgnes põhjendus. Teise ettepanekuga kohustati vallavalitsust välja töötama uut Saku valla arengukava aastateks 2018-2035 uue struktuuri, missiooni, visiooni, sümbolite, arengueesmärkide ja mõõdikutega. Ka see ei leidnud toetust, kuigi põhjendasin, et agraar- ja industriaalühiskonna omavalitsuse asemele on vaja kujundada kaasaegset info-ja digikogukonda, kasutasa targalt ja teadlikult valla arengu huvides mitte ainult raha ja investeeringuid asfalti ja torudesse, vaid eelkõige kogu valla inimkapitali.

Saku vallavalitsuse arutas oma 23. oktoobri istungil volikogus 20. septembril volikogu menetlusse antud eelnõud arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra muutmise kohta ning jõudis eelnõu autori jaoks paljuski täiesti vastuvõetavate järeldusteni.

Protokollis seisab, “ et Saku vallavalitsus on alustanud läbirääkimisi uue arengukava koostamiseks, et arengukava koostamisse kaasamine saab olema võimalikult laiapõhjaline, et uue arengukava koostamiseks moodustatakse arengukava juhtrühm erinevate valdkondade esindajatest, viiakse läbi strateegiapäev, arenguseminarid” jne. Samad põhimõtted sisaldusid mõningaste erisustega ka esitatud eelnõus. Saku vallavalitsuse 6. novembri istungil kavandati juba eelarveliste vahendite eraldamist 2018. aasta lisaeelarves, sest leiti : (üllatus, üllatus!!!) “uue arengukava koostamisega on vaja alustada esimesel võimalusel”.

Seega juba kuu aja pärast peale eelnõu esitamist minu poolt said eelnõu eesmärgid suures osas täidetud. Tõsi küll, Saku valla enda teadlaste ja ekspertide potentsiaal uue  arengukavade koostamisel jääb vist suures osas kasutamata ning väikese kuluga või isegi tasuta arengukava asemel saaame 10 tuhande eurolise arengukava, kuid peaasi, et uus arengukava tuleb, võimalikult kiiresti ja võimalikult kvaliteetne. Nüüd jääb meie kõigi  jaoks kriitilise tähtsusega küsimuseks, kas vallavanemast saab valla arengu peastrateeg, et ta oleks piisavalt õppimisvõimeline, et ta suudaks koguda enda ümber temast erinevates küsimustes targemaid nõuandjaid, kes annaksid talle sisulist nõu ja analüütilist tuge strateegiaaruteludeks nii vallas kui ka väljaspool.

Mul on heameel võtta oma 20. septembril volikogu menetlusse esitatud eelnõu arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra muutmise kohta menetlusest tagasi.

Kuid see ei tähenda, et volikogu liikme esitatud eelnõu menetlemise korraga oleks Saku vallas kõik juba korras.

Tänan tähelepaneliku kuulamise eest.

SELETUSKIRI

Saku vallavolikogu otsuse “Saku valla rahvastikukomisjoni moodustamine” kohta.

Saku vallavolikogu otsuse eelnõu “Saku valla rahvastikukomisjoni moodustamine” lähtub vajadusest aidata kohalikul tasandil kaasa Eestis rahvastikukriisi ületamisele. Rahvastikukriisi ületamise abinõude väljatöötamisega tegelevad peaminister Jüri Ratas ja tema büroo ning Riigikogus moodustatud rahvastikukomisjon.

Saku vallas rahvastikukomisjoni moodustamine ja selle viljakas tegevus on vajalik aga eelkõige Saku valla enda arengukava 2018-2035 koostamiseks ning Saku vallas jätkusuutliku rahavastiku- ja asustuspoliitika kujundamiseks.

Seejuures on lähtutud tõdemusest, et Saku vallavalitsuse pingutused viimastel aastakümnetel pole andnud piisavalt tõhusaid tulemusi Sakus vallas elavate inimeste sidumisega valla eelarve ja tegemistega. Juba aastaid on teada tõsiasi, et et Saku valla territooriumil elab palju inimesi, kellede tulumaks ei laeku Saku valda, kuid need inimesed naudivad Saku valla teiste maksumaksjate poolt rahastatud hüvesid.

Sellise ebaõigluse ja korratuse likvideerimiseks on vaja vallas sisse seada Saku valla oma arvestus vallas elavate inimeste täpse arvu ja paiknemise kohta ning nendes andmete alusel töötada välja meetmed, mis stimuleeriksid elanike registreerimist valla maksumaksjateks. Mõningate hinnangute kohaselt elab Saku vallas ca 1000 elanikku, kes on sisse registreetitud mõnes teises omavalitsuses ning Saku vallal jääb saamata maksutulu ca miljon eurot. Sellepärast peaks vallavalitsus võimalikult kiiresti käivitama rahvastikukomisjoni tegevuse ning looma kõik vajalikud tingimused selle tööks, et kulud   tasuks end võimalikult kiiresti.

Kui selgub, et valla rahvastikukomisjoni töösse on vaja kaasata ka vastava ala eksperte väljastpoolt valda, näiteks juristi, sotsioloogi või psühholoogi, siis see aitaks kindlasti veelgi kaasa komisjoni tööle ning uue kaasaegse Saku valla rahvastiku- ja asustuspoliitika kujundamisele ja elluviimisele.

Ivar Raig /allkiri/

Sakus, 15. november 2018

Saku valla rahvastikukomisjoni moodustamine.

Kooskõlas Saku valla põhimääruse paragrahviga 38 (Vallavalitsuse komisjon) ja 42 (Õigusakti algatamine) lõikega 3 (volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise)

vallavolikogu otsustab:

1. Paluda vallavalitsusel moodustada ajutine rahvastikukomisjon, kaasates selle koosseisu valla vastavaid ametnikke, külavanemaid ja vallaelanikke eesmärgiga viia läbi Saku valla territooriumil elavate inimeste loendus ja kaardistamine, mis on vajalik valla arengukava koostamiseks ja jätkusuutliku rahvastikupoliitika kujundamiseks vallas.

2. Vallavalitsusel koostöös rahvastikukomisjoniga esitada kahe kuu jooksul arvates käesoleva otsuse vastuvõtmisest volikogu menetlusse Saku vallavolikogu määrus, mis sisaldab Saku valla rahvastiku- ja asustuspoliitika lühi- ja pikaajalisi meetmeid jätkusuutliku rahvastikupoliitika kujundamiseks Saku vallas

3. Kuulata Saku abivallavanema ülevaadet valla ajutise rahvastikukomisjoni tegevuse kohta vähemalt kaks korda aastas.

Ivar Raig /allkiri/

Sakus, 15. november 2018

Saku Vallavolikogu esimees hr Tiit Vahenõmm

ja aseesimees pr Lemmi Oro

Mäletatavasti palusin ma valla volikogu eestseisusele saadetud e-kirjas (6. novembril kell 22.24) vastuseid minu poolt volikogule esitatud eelnõu “Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra muutmine” menetlemisega seotud küsimustele. Kirjale vastas abivallavanem Tanel Ots, kelle vastus käsitles arengukava koostamise sisu, kuid ei puudutanud volikogu eelnõu menetlemise korda. Sellepärast palusingi uuesti vastust teilt.

Teatavasti sätestab Saku valla põhimääruse paragrahv 24, et “Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti läbi vaatama järgmisel korralisel koosolekul”. Minu arusaamise järgi seda ei tehtud. Komisjoni esimees ei andnud sõna eelnõu tutvustamiseks eelnõu autorile (algatajale), nagu see on kujunenud tavaks parlamentaarsetes kogudes. Selle asemel kuulati vaid valitsuse esindaja avamust, ning mitte eelnõu, selle seletuskirja ja lisa kohta, vaid valla uue arengukava koostamise tähtaegade, palgatavate ekspertide jms. kohta. See on selgelt kirjas ka arendus- ja ettevõtluskomisjoni protokollis.
Kui te olete seisukohal, et eelnõu menetlemine komisjonis oli kooskõlas Saku valla põhimäärusega, siis teen ettepaneku lisada valla põhimäärusse lõik, mis sätestaks õigusakti autori ärakuulamise kohustuse eelnõu tutvustamiseks seda menetleva juhtiva komisjoni istungil.

Kui te peate nimetatud eelnõu menetlemist juhtivkomisjonis õiguskorrektseks, siis valla põhimääruse paragrahvi 43, lõike 6 kohaselt: „Kui eelnõu ei saa komisjonis poolthäälte enamust, tagastab komisjoni esimees eelnõu volikogu esimehele, kes edastab selle eelnõu algatajale koos komisjonis tehtud muudatusettepanekute ja märkustega. Ka seda pole tehtud.

Sellepärast küsin teilt, kas kirjeldatud juhtumi puhul oli tegemist parlamentaarse demokraatia printsiipide ja tavade riive või rikkumisega ning valla põhimääruse sätte eiramisega volikogu komisjoni esimehe poolt? Kui jah, siis kuidas tagada, et see ei korduks? Kas valla põhimääruses on teie arvates vaja täpsustada volikogu eelnõude menetlemise korda?

Usun, et nendele küsimustele vastamine aitab muuta volikogu õigusaktide menetlemist demokraatlikumaks, tagab volikogus parema koostöökultuuri ja vastastikuse respekteerimise.

Ivar Raig /allkiri/

Sakus, 15. novembril 2018

Saku vallavolikogu määruse “Saku valla arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra täiendamine ” kohta.

Saku vallavolikogu määruse eelnõu “Saku valla arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra täiendamine ” on koostatud isikliku initsiatiivi korras ning lähtub veendumusest, et Saku valla arengukava 2012-2025 projekt on sisuliselt, moraalselt ja ka poliitiliselt vananenud ning ei kujuta endast dokumenti, mille alusel saaksid valla juhid edukalt viia Saku valla toimimise ja Saku valla elanike elukeskkonna uuele arengutasemele.

Mõistetevalt ei valda autor kogu informatsiooni, mis on vajalik Saku valla uue arengustateegia ja arengukava koostamiseks. Sellepärast on esitatud eelnõu lisana vaid valla arengukava sissejuhatus, mõned aluspõhimõtted ning struktuur, mis võiksid olla aluseks uue Saku valla arengustrateegia ja arengukava koostamisele.

Seejuures on lähtutud tõdemusest, et igal Eesti omavalitsusel on oma tegevuse aluseks mitmeid alusdokumente, mis peaksid moodustama nii ajalises kui ka sisulises mõttes ühtse süsteemi. Sellesse alusdokumentide süsteemi peaksid kuuluma Eesti vabariigi seadused ja arengukavad, Saku valla arengustrateegia, Saku valla arengukava koos eelarvestrateegiaga ning valla allasutuste ning kogukondade arengukavad. Valla arengustrateegiat kui pikaajalist arengudokumenti peaks vald uuendama iga valimisperioodi (neli aastat) alguses ning arengukava vastavalt vajadusele (näiteks kord aasta jooksul). Arengukava juurde kuuluvad selle täitmise tegevuskava ja eelarvestrateegia.

Saku valla uue arengukava sissejuhatuse koostamisel on autor kasutanud oma kogemusi erinevate arengukavade väljatöötamisel, Saku valla arengukava 2012-2025 projekti ning Saku valla 2018. aasta arenguseminaril kuuldud mõtteid. Saku valla uue arengukava koostamise heaks alusmaterjaliks oleks ka Eesti säästva arengu riiklik strateegia “Säästev Eesti 21” mis kiideti heaks Riigikogus küll juba 205.aaastal, kuid pole veel kaotanud oma aktuaalsust.

Autor peab vajalikuks rõhutada, et Saku valla arengukava ei peaks olema valla keskastme ametnike põhitöö (nagu selgus viimasel revisjonikomisjoni istungil), vaid eelkõige kogu valla tippjuhtkonna, ametnike, valla allasutuste juhtide ja valla elanike ühine looming. Saku vald ei vaja formaalselt koostatud või sisse ostetud arengukava. Vallas on piisavalt potentsiaali, teadmisi, entusiasmi ja kogemusi senisest kvaliteetsema arengukava koostamiseks. Vallavolikogu peaks suutma koondada selle potentsiaali arengukava koostamise ajutisse komisjoni. Vallavalitsus peaks aga looma võimalikult kiiresti vajalikud tingimused selle komisjoni tööks. Kui selgub siiski, et sellesse töösse oleks vaja kaasata ka vastava ala eksperte väljastpoolt valda, nagu arvati ühel viimasel vallavalitsuse koosolekul, siis see aitaks kindlasti veelgi kaasa uue kaasaegse tegudele mobiliseeriva Saku valla arengukava koostamisele.

Ivar Raig /allkiri/

Sakus, 20. september 2018

(Lisad vallavolikogu määruse eelnõu 20.09.2018 juurde)

SAKU VALLA ARENGUSTRATEEGIA STRUKTUUR

Sissejuhatus  (viited arengustrateegia koostamise alustele)           

1. Saku valla lühiajalugu ja tänase olukorra kirjeldus (2018.a. andmed)           

2. Saku valla mission, väärtused, vision ja tunnuslause aastani 2030 

3. Saku valla arendamise üldstrateegia           

3.1. Saku valla arengut mõjutavad trended ja tegurid            

3.1.1. Saku valla arengut toetavad trended j tegurid           

3.1.2. Saku valla arengut takistavad trended ja tegurid           

3.3. Saku valla strateegilised eesmärgid  

3.3.1.   Kultuuriruumi elujõulisus

3.3.2. Heaolu kasv  

3.3.3. Sidusad ja turvalised kogukonnad

3.3.4. Asustus ja ökoloogiline tasakaal       

4. Saku vald naabervaldade ja Tallinna konkurentsis ning koostöös           

4.1. Konkurentsi ja koostöö tegurid  

4.2. Saku valla konkurentsieelised ja nende arendamine         

5. Saku valla arenguruum           

5.1. Saku vald rahvusvahelises arenguruumis           

5.2. Saku vald Eesti arenguruumis           

5.3. Saku vald Harju maakonna arenguruumis

5.4. Saku valla alevite ja külade areng           

6. Saku valla tugevused ja nõrkused, nendest tulenevad võimalused ja ohud        

7. Saku valla arengu kavandamine – strateegilised (arengukava) valdkonnad ja alavaldkonnad  (kooskõlas arengukava struktuuriga)          

8. Saku valla juhtimine ja arengu rahastamine (eelarve, personal, turundus jms)

9. Saku valla arengustrateegia rakendamine (tulemuskaart)           

10. Saku valla arengu seire, arengueesmärkide hindamine ja strateegia uuendamine

Lisad:

Arengustreteegia koostamisel kasutatud mõistete ja terminite sõnaseletused

Saku valla arengustrateegia koostamisel kasutatud dokumentide ja uuringute loetelu

SAKU VALLA (UUE) ARENGUKAVA SISSEJUHATUS

Saku vald on Tallinnaga piirnev omavalitsus, mille strateegiline eesmärk on püüdlus positiivselt eristuda kõigist teistest Eesti omavalitsustest.

Eristumine peab olema läbiv ning see seisneb teistest omavalitsustest erinevate tegevussuundade arendamises, või samade suundade erineval moel arendamises.

Eristumine on seotud uuenduslikkusega ning ei vastandu samastumisega, mis tähendab omavalitsuse kui sellise, tema senise ajaloo ja traditsioonide väärtustamist, hoidmist ning arendamist.

SAKU VALLA MISSIOON:

Kujundada eripärast rohelist elukeskkonda, kus inimesed saavad rakendada oma oskusi ja elada rahulolevana.

Missioon rakendub kolmel läbipõimunud tasandil:

· Pered ja kodanikud;

· Külad ja alevikud;

· Vald kui institutsioon.

Missioonilause esimene pool rõhutab omavalitsuse tuumkompetentsi – kujundada elukeskkonda. Samas formuleeritakse missiooni olemus – avardada elanike, kogukondade ja valla võimalusi oma oskuste rakendamiseks ning heaolu ja rahuolu suurendamiseks.

Missioon on aluseks vallavolikogu ja vallavalitsuse töötajate ning valla elanike kollektiivse perspektiivi kujundamisel. Missiooni tuleb mitte ainult teada, vaid ka teadvustada.

SAKU VALLA PÕHIVÄÄRTUSED

Põhiväärtused on tõekspidamised, millest lähtutakse vallas elukeskkonna kujundamisel ning valla kui institutsiooni arendamisel.

Saku valla põhiväärtusteks on oskus eristuda, pädevus ja koostöö.

Oskus eristuda tagab eripära ja on seeläbi nii perede, kogukondade kui ka kogu Saku valla edu peamisi kujundajaid.

Pädevus on oskus edukalt ühendada ning rakendada vajalikke teadmisi ning suhtumist saavutamaks kõrgeid professionaalseid tulemusi praktikas.

Koostöö on võrgustikel põhinevate organisatsioonide, perede ja kogukonna ning kogu valla ja riigi toimimise aluseks.

SAKU VALLA ERIPÄRA VÕTMESÕNAD

Saku valla iseloomustamiseks on juba välja kujunenud mõned positiivsed võtmesõnad:

Roheline

Kiiresti arenev

Õllekultuuri pealinn

Tallinna eeslinn

TUNNUSLAUSE

Tunnuslause on valla missiooni kontsentreeritud väljenduseks:

Läbi rohelise akna või

Loome rohelist elukeskkonda või

Kujundame rohelist elukeskkonda ja elulaadi

VISIOON

Pakkuda inimestele parimat elukeskkonda Harjumaal .

Visiooni tuum on vallas sellise elukeskkonna väljaarendamine, mis seisneb olemasolevate nõrkuste ületamises ning tugevuste võimendamises. Valla tugevuste ja nõrkuste analüüs jääb volikogu juurde moodustatud komisjoni ja vallavalitsuse ülesandeks.

Visioonil võiks olla lühi- (kuni aastani 2030) ja pikaajaline (paarikümneaastane) perspektiiv. Valla juhtkond peaks kõigepealt koostama lühiajalise visiooni, mis oleks suunatud selgelt eristuvate elukeskkonna kvaliteedi tunnuste ja nende mõõdikute leidmisele, väljaarendamisele ning kinnistamisele. Visioonide ühiseks nimetajaks on valla elukeskkonna kvaliteedi tõstmine.

Visiooni realiseerimine toimub läbi strateegiliste tegevussuundade.

Tegevussuundade raames tehtavad konkreetsed tegevused arvestavad eristumise imperatiivi ning baseeruvad Eesti ja Balti mere piirkonna arengutrendidel. Valda mõjutavate trendide analüüs jääb samuti loodava komisjoni ülesandeks.

Strateegiliste tegevussuundade määratlemisel keskendutakse eelkõige nendele nõrkustele ja tugevustele, mida vallal endal on reaalselt võimalik mõjutada.

Esmatähtsaks peetakse nõrkustega tegelemist – see on valla arengu jaoks eksistentsiaalse tähtsusega ning seega muude tegevuste eelduseks.

Nõrkustest pööratakse peatähelepanu nendele, millede likvideerimine on vajalikuks eeltingimuseks teiste nõrkustega tegelemisel, näiteks on vaja elanike laialdasemat kaasatust arengukava koostamisse ja kogukondade arendamisse .

Tugevustes rõhutakse tuumkompetentsidele, millede võimendamine on kõige efektiivsem tee edule, näiteks kommunikatsioonide ja kergliiklusteede edasine väljaarendamine .

Iga tegevussuuna raames töötatakse välja konkreetsete tegevuste plaan, kus püstitatakse eesmärgid, määratakse ära tähtajad ja vastutajad ning tulemuste hindamise kriteeriumid.

Eesmärk kujuneda parima elukeskkonnaga vallaks Harjumaal tähendab:

· arendada parimatele Eesti ja Euroopa standarditele vastavat, kuid samas eristuvat elukeskkonda;

· värvata valda tööle kõrgelt kvalifitseeritud ning isikupäraseid teenistujaid ja ettevõtjaid ;

· kujundada aktiivseid ja valla arendamises kaasa aitavaid kodanikke;

· arendada edasi toimivaid koostöövõrgustikku sõprusvaldadega Eestis, Baltimaades, Põhjamaades ja Jaapanis;

Koostas: Ivar Raig

Sakus, 20.septembril 2018